looduskalender.ee

 

 

Aasta viimased kuud on hundile olnud esmapilgul soodsad.  Kuna pole olnud lund, pole olnud võimalik ka huntidele jahte pidada. Nii on jahihooaja esimesel poolel kütitud ära vaid umbes pool limiidi esimesest osast. Samas pole lume puudumise tõttu saadud ka head ülevaadet selle kohta, milline on tänavu kriimsilmade juurdekasv – kus ja kui palju on kutsikatega hundikarju.  Oletatakse, et neid on umbes 20 – enam-vähem sama palju, kui möödunud aastal.

 

Tänavu on võrreldes eelnevate aastatega hundile taas soodsam ka toidubaasi osas. Metskitse arvukus on tõusnud ja metssigadel on palju põrsaid. Suurema põdra küttimislimiidi tõttu tekkis enam „küttimispraaki“ – põdrajahi käigus haavatud ja üles leidmata loomi, kes hundi toidulauda viimastel kuudel märgatavalt rikastasid. Selle tõi hästi välja jälgimisseadmetega varustatud huntide saagivalik. Tänu paranenud looduslikule toidubaasile kimbutati tänavu vähem ka lambaid.

 

Hundiaasta ei saa siiski veel 31. detsembriga läbi.  See saab lõppeda varemalt hundikuuga (veebruariga), millega saab läbi selle hooaja hundijaht ning mil pannakse alus uue kriimsilmade põlvkonna loomisele.  Metsloomade elu järgi arvestatakse aastat ka jahinduses – uus jahiaasta algab alles 1. märtsil.

 

 

Looduskalender soovitab zooloogi ja suurkiskjate uurija Peep Männili uut raamatut, kus saab põhjaliku ja huvitava ülevaate huntidest - hundi kodust, pereelust, käitumisest ja suhetest teiste loomade ning inimestega. Otsima peaks suurematest raamatukauplustest.