looduskalender.ee

 

Mitmeõiene kuutõverohi

 

 

 

Mitmeõiest kuutõverohtu peetakse enamate õiterohkuse tõttu kenamaks, aga see on juba maitse küsimus. Harilik kasvab kõikjal nii niitudel, kui hõredamates metsades. Mitmeõiene rohkem Lääne- ja Põhja-Eesti metsades. Kuutõverohud on maikellukese sugulased, aga lehtedega varre tõttu on neid selleks keeruline arvata.

 

Kenade, kaarjalt kaldus ja rohtsete vartega taimede siseküljel ripuvad vahajalt tuhmid, sinakas-mustad viljad, mis päris sentimeetrist läbimõõtu välja ei anna. Juba koltuvad lehed asetsevad varte välisküljel. Hariliku kuutõverohu viljad paiknevad  kandilisel varrel ühe-kahekaupa, mitmeõiese kuutõverohu ruljal varrel on viljad enamalt jaolt kolmekaupa ja taim ise võib sirguda metsa all peaaegu meetriseks.

 

Vilju on taimedel hulga vähem, kui kevadel õis. Vahajad viljad sisaldavad glükosiide, mis stimuleerivad ergutavalt südame tööd olles seega organismile mürgised. Viljade mälumine tekitab ka okserefleksi ja ega peale väikelaste neid keegi proovima ei tiku.