looduskalender.ee

Meile oli üllatuseks, kui meditsiinitöötajad teavitasid eelmine nädal meedia vahendusel, et lisaks kodukeemia mürgistustele on ohtralt mürgistusi metsamarjade söömisel. Tutvustame siis tänavu sügisel meie metsades kasvavaid  mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju nende valmimise järjekorras ning leiate nad kõik ühe nimetaja MÜRGIMARJAD alt, vasakust veerust või ilmunud uue loo lõpust.

 

Harilik kuslapuu

 

 

 

Hariliku kuslapuu marjad on OHTLIKULT MÜRGISED.

 

Ohust annab märku see, et kaunid, läikivad sõstrapunased marjad on kahekaupa kokku kasvanud (hää eristamise tunnus) ning tunduvad päris ahvatlevad, aga miskipärast pole keegi neid noppinud.

 

Harilik kuslapuu kasvab kogu Eesti alusmetsarindes. Suurel põõsa võib olla kõrgust paar-kolm meetrit. Vähenõudlik, helehalli ketendava koorega, millest võib kasvada pea läbitungimatuid tihnikuid. Ovaalsed lehed paiknevad vastakuti ning kui kevadel olid nad hallikalt sametised, siis nüüd tunduvad näppude vahel kergelt karedad.

 

Paari kauni, aga halvamaitselise marja söömine tekitab kõhulahtisuse.

Veidi suurem kogus võib põhjustada juba ohtlikke tervisehäireid.

Mürgituse tunnused on: oksendamine, verine väljaheide, näo punetus koos rõhutundega peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.

 

Kirjeldus pole Teie hirmutamiseks. Mürgituse kahtluse korral peab kiiresti ühendust võtma lähima tervishoiu asutusega.

 

Sinise kuslapuu marjad on kergelt MÜRGISED.

 

Kasvab Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti alusmetsarindes. Umbes pooleteise meetrise põõsa koor ketendab, lehed ovaalsed, aga tömbitipulised. Marjad sinised, meenutades veidi sinikaid ning on kaetud „härmatisega“. Kliki ladinakeelsele nimetusele ja leiad Google pildid.

 

Aiandites müüakse sinise ehk söödava kultuur kuslapuu /Lonicera caerulea var. edulis / istikuid. Ainult selle kuslapuu marjad on söödavad.