looduskalender.ee

 

 

Bioloogiline mitmekesisus väheneb

Hülged on merede  kalatoidulise tippkiskjad, kes sõltuvad saagi mitmekesisusest. Nad püsivad toidupüramiidi tipus tänu paljudele üksteisest sõltuvatele kaladele, taimedele ja loomadele. Läänemeres on see püramiid lagunemas, seeläbi kannatab ka hüljes.

Kala ja kalandus

Kalamehed ja hülged püüavad sageli samades kohtades samu kalu. Ühest küljest teeb see kalurile meelehärmi, teisalt hukkub kalapüünistes arvukalt hülgeid ja linde. Võistluses viimase kala kinnipüüdmise nimel ei ole võitjaid, kalanduse kaaspüügil ei ole mingit õigustust!

Mere kehv tervis

Kiskjate tervises, eriti sigimisvõimes kajastub mere reostuse tegelik määr. Keskkonnamürkide lõpptarbijatena kuhjub nendesse kogu toiduahelas keerlev mürk. Hülged söövad sama kala, mida meiegi.

Meresõiduohutus ja naftareostus

Hülged on puhta vee loomad. Samuti peavad hülged hingama õhku, seepärast on naftalaigud sukelduvatele loomadele ohtlikud. Jääle või randa uhutud masuut tapab reostunud emade piima imevaid hülgepoegi. 

Vetikate vohamine

Vete liigne väetamine võtab hüljestelt toidulaua – paljude kalade maimud ei ela vetikate “õitsemist” üle. Põldude liigne väetamine suurema saagi ootuses võtab niimoodi söögi nendelt, kes seda ise kuidagi kasvatada ei saa.

Kliimamuutused

Viigrid tulid meile arktika külmast kliimast ja püsivad Läänemeres tänu pakaselistele talvedele. Soojad talved neid loomi ei soosi, aga tagasi põhja poole nad enam minna ei saa – ühendust Jäämerega ei ole. Tuleb jääda, jää puuduse kiuste.

Meri jääb kitsaks

Kui lennukilt vaadata paistavad Läänemere mõlemad kaldad. Laevad, sadamad, sillad ja tuulepargid täidavad suure osa sellest piiratud ruumist. Hüljestele on vaja rahu ja vaikust. Jätaks siiski neile mõne oma nurgakese?