Tekst ja fotod: Arne Ader
Utsali endine polügoon 1999. aasta kevadel. Foto näitab, et sel ajal leidus siinmail veel suuremaid lagedaid alasid
Utsali oli küla soode ja rabade vahel kauni Pedja jõe vasakkaldal. 1952. aastal loodi siia Nõukogude armee pommituslennuväe polügoon, millele järgnes küla sundlikvideerimine ja maa-ala pommitamine pea 40 aasta vältel. Viimased nõukogude sõjaväelased lahkusid Utsalist 1992. aastal: aasta pärast Eesti taasiseseisvumist ja paar aastat enne Alam-Pedja looduskaitseala sündi.
Utsali külatee 2014. a. sügisel. Alles on üksikud lagedad paigad
2014. aasta sügisel on endise Utsali küla heinamaade piirid vaid aimatavad. Suurem jagu on neist kaetud metsanoorendikuga, kus jäävad silma kased, lepad ja raagremmelgad. Endisest külatanumast on saanud metssigade käigutee.
Porr
Retk pakub ohtralt vaikust, milles aeg-ajalt helisevad tihasesalkade hääled. Häälitsejad on igasügisesed tuttavad: rasvatihased, sinitihased, põhjatihased, sootihased ja puukoristajad. Ja tõsi küll - lisaks neile on siin veel märkimisväärsel hulgal porre! Ka sabatihased liiguvad, ent nemad hoiavad omaette.
Võimas pommilehter on nüüd elupaigaks koprale. Veepeegli läbimõõt on siin umbes tosin meetrit
Osa pommilehtreid on tanumalt näha. Kui metsanoorendikku uitama minna, siis juhatab juba üks pommiauk teiseni. Iga järgmine maasüvend on enamasti kaugemalt aimatav kui mitte nähtav. Pommilehtrites asuvate veesilmade läbimõõt küünib tosina meetrini. Suurimad veesilmadest on saunatiikide mõõtu: suviti saaks neis soovi korral ujuda! Tegutsemisjäljed viitavad, et nüüd käivad siin ujumas eelkõige koprad.
Kirna talukoht. Endine talumaja asus pildi esiplaanis asuva platsi asemel. Taamal vasakul näeme säilinud kasarmuhoonet. Paremal asuv uusehitis on Kirna õppekeskus, mille ruume jagavad Kaitseliit ja Alam-Pedja looduskeskus
Seda on mitmel puhul kõneldud, kuis nõukogude sõjavägi kaitses omal moel ka Alam-Pedja loodust. Range erirežiimi tõttu oli siinmail metsade majandamine oluliselt pärsitud. Liikumiskeeld Utsali polügooni ümber oli rangem kui praegustes kaitseala reservaatides – inimeste tegutsemine oli siis suurel alal keelatud relva ähvardusel! Niiviisi mõeldes võib Utsali kodude likvideerimist käsitleda ka kui omamoodi ohvrit. Ent väga soovimatut ohvrit. Nüüd siis on kunagine küla kadunud, selle asemele on tekitatud tuhande tiigi maa.
Looduskalendri Alam-Pedja lugusid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.