Hirvekaamera

Hirved ja teised loomad Saaremaa kaameras.

Vaata vanemaid uudiseid kuni aastani 2016 siit.

Mägrad teevad juba suuremaid ringe

Postitas Looduskalender - K, 13.03.2019 - 16.16

Veebikaamera kuvatõmmised W. Zwar

Mäger hirvede söödaplatsil

 

Mäger       Meles meles

 

See mäger liigub tavapäraselt pimedal ajal, olles toitumisretkel.

Talvisel ajal käidi soojemate ilmadega urgudest väljas, aga siis ikka kusagil pesa läheduses. Sagedamini päevasel ajal „värsket õhku“ hingamas ja võimalusel endid „päikesele näitamas“.

Talvega on mägrad tugeva saleduskuuri läbi teinud: täiskasvanud loom kaalub praegu napilt üheksa kilo.

Söödaplatsil toimuvast

Postitas Looduskalender - E, 04.02.2019 - 22.22

Pildi napsas Biker, LK foorumist

Söödaplatsil

 

Punahirv         Cervus elaphus

 

Nagu oli oodata, mingil ajal hakkavad ka hirvelehmad söödaplatsil liikuma. Varem polnud lihtsalt head pilti punahirvede vanaloomadest koos Teile esitada.

Pildil paistab selgelt välja punahirvede sooline dimorfism. Kui porgandeid nosiv vanal pull kaalub kindlasti üle paarisaja kilo, siis esiplaanil nähtav hirvelehm peaaegu sada kilo vähem ja see vahe on „silmaga märgatav“.

Hirvepullidest söödaplatsil

Postitas Looduskalender - K, 09.01.2019 - 14.14

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

 

Punahirv        Cervus elaphus

 

Suured hirvepullid kaaluvad kuni paarsada kilo ja keha tüvepikkus võib küündida paari meetrini, õlakõrgus kuni meetri ja veerandini.

Sarvedeta hirvelehmi pole me veel söödaplatsil tänavu näinud, nende kaal ulatub vaid saja kiloni – seega on sooline dimorfism silmaga märgatav.

Sarveharude järgi me hirvepullide vanust määrata ei saa kuna sarvede areng sõltub hoopis toitumistingimustest.

VIDEO: käib vaikne nosimine

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 20.20

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Poissmeeste seltskond

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.

Hirvekaamera lõpetab ülekande

Postitas Looduskalender - L, 21.04.2018 - 17.17

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

 

Punahirv     Cervus elaphus

 

Sarvede mahaajamisega alustati märtsi alul. Nagu näeme, kannavad noorloomad veel sarvi ja vanad pullid kasvatavad uusi sarvi.

Tiit Hunt teeb hooaja lõpu kokkuvõtte kindlasti lähiajal.

Täname meie vaatajaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, tänu kellele said salvestatud nii pildis, kui sõnas toimumiste huvitavamad sündmused.

Tänud koostööpartneritele Saaremaa Teetormajast ja Eenetist.

Uute kohtumisteni!

Hirvesarved kaovad otse-eetris

Postitas Looduskalender - K, 14.03.2018 - 16.16

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvepullid heidavad praegu hoogsalt sarvi, esimene üksik sarv leiti sel aastal kaamera lähistelt 20. veebruaril.

Paljude hirvede magamisasemed kõrval metsatukas viitavad sellele, et 20-22 pealine pullikari on olnud talvel üsna vähe liikuv ja püsinud enamasti söödakoha läheduses.
Kui eelnevatel talvedel-kevadetel pudenes platsile sarvi üksikutel kordadel, siis nüüd paar-kolm nädalat kestnud sarveheitmise ajal on neid siia jäänud tavatult palju – pudenenud sarved senini juba vähemalt kuuelt hirvelt.

hirved

Sarvede kaotamise aeg...

Postitas Looduskalender - P, 04.03.2018 - 12.12

Pildistas Peep Käspre

Hirvepull Lääne-Virumaal

 

Punahirv        Cervus elaphus

 

Hirvepullid on peatselt sarvitud – selline aastarütm juba kord on (mõni aasta veidi varem vahel krööm hiljem).

Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad poole vähem.

Keha tüvepikkuseks kuni paar meetrit, õla kõrgus küünib kuni 125 sentimeetrini ja sooline dimorfism on silmaga märgatav.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.