Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 10.09.2021 - 08.08
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Image
Sagadi mõisa park.
Sisu

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

 

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

 

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

Jämedaim mõõdetud sanglepp on nüüdseks hävinud Harjumaa Kiili Kurna pargi hariliku sanglepa ümbermõõt oli 430 sentimeetrit. Mõõtjaks Hendrik Relve, 1998. aastal.

Hetkel kasvab jämedaim harilik sanglepp Lääne-Virumaa Sagadi mõisa alleel. Tüve ümbermõõduga 420 sentimeetrit ja mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt. Mõõtjaks Hendrik Relve, 1999. aastal.

Mõõdetud sanglepal peaks olema vanust umbes 150 aastat ja teistegi puude vanus ületab 120 aastat.

 

Vahtrad juba värvuvad, Mäe-Agariku vaher

Vahtrad juba värvuvad, Mäe-Agariku vaher ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 344        Meie jämedaimad vahtrad

 

Harilik vaher        Acer platanoides

 

Harilikud vahtrad on Eestis tavalised ja kõikjal levinud. Tööstuslikult väärtusliku puidu tõttu jääb puu sageli enne jämedaks kasvamist mõnele saemehele ette, kuid Eestimaal leidus ja leidub siiski vägagi jämedaid vahtrapuid.

Tartu Botaanikaaia suur vaher muutus ohtlikuks ja langetati 2014. aastal. Puu ümbermõõt oli 1,3 meetri kõrgusel 424 sentimeetrit ja kõrguseks 27 meetrit. Mõõtjaks Hendrik Relve 2000. aastal.

Valgamaal Helmes Pilpa küla maantee veeres kasvava vahtra ümbermõõduks mõõdeti 504 sentimeetrit 1,3 meetri kõrguselt. Mõõtjaks Hendrik Relve 2000. aastal.

Harjumaal Keila Karjakülas Ristoja-Jaani talu vahtra ümbermõõt küündib 470 sentimeetrini ja on mõõdetud 1,1 meetri kõrguselt. Mõõtjaks  Hendrik Relve 2000. aastal.

Eesti Entsüklopeedia foto: Võrumaal Urvaste vallas Koigu külas kasvav Siiriuse kask on Eesti jämedaim arukask ja looduskaitse all 1939. aastast (tol ajal oli kaski kolm). Eesti Entsük

Rekord nr. 345        Meie jämedaim arukask

 

Arukask        Betula pendula

 

Arukask on meil tavaline tööstuspuidu liik ja nii ei lasta arukasel mitte just sageli jämedaks kasvada.

Võrumaal Urvastes Siiriuse-Otepää tee ääres kasvab Siiriuse kask mille ümbermõõt oli 390 sentimeetrit, mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt. Mõõtjaks Hendrik Relve 1999. aastal.

Henrik Relve. Võrumaa, põlispuude kuningriik: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.