veebruar 2019

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Selle aasta Eesti Laulu sümboolikas on oluline osa ka lindudel – aasta ühe enim tähelepanu saava muusikasündmuse tunnuseks on linde visualiseeriv tähestik. Kuigi lindudel on alati olnud roll nii religioonis, mütoloogias, rahvapärimuses, heraldikas, lippudel, logodel, uuris Linnuvaatleja Eesti Laulu tähestiku loojatelt, miks ja kuidas jõudsid just sellise visaalse lahenduseni nemad.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vabariigi aastapäeva lähenedes hakkame loodusest otsima meie rahvusvärve. Enamasti just sel ajal värvib ilmataat maastiku tõesti armsalt sinimustvalgeks – soe päike kingib taevale erksinised toonid. Selles pimestavas valguses muutuvad metsamüürid võimsalt mustaks ja üle lageda ulatuv lumevalgus paneb kõigest sellest kokku meie uhke triibulipu lehvima.

Ja küllap teab meist igaüks, et praegugi ringiaskeldaval pasknääril on tiival suletriip, mis just sinimustvalge. Ikka ja jällegi leiame tema eesti lipu toonides sulgi kevadel sipelgapesadest, kus tal keemilist puhastust tehes mõni sulg ka langeb.

Pildistas Merje Aru, www.marufotod.ee

Kaelushiir

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

Sulailmad kahandavad küll lumepaksust, aga talveaega jagub meile koos lumesadudega veel päris pikalt. Need kes oma koduhoovides linde söödavad märkavad sageli toidumajade alla siginenud pisikesi jälgi.

Pildistasid Tiia ja Ain Panek

Ida-Virumaal on lund piisavalt

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas ja miks metsloomad koduaedadesse satuvad?

Me võime ainult oletada ja erinevaid põhjuseid võib olla päris hulga, aga kindel on see et selles majapidamises pole koera, sissepääs hoovi pole väravaga suletud ning loom tundis pea nädala jagu ennast selles keskkonnas turvaliselt.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Looduse omnibuss kutsub

Sindi paisu seis praegu.

Sindi pais asub Pärnu jõel, 14 km kaugusel merest, olles sellega sisuliselt pudelikaelaks kogu Pärnu jõestiku vetevõrgule, mille kogupikkus on üle 3000 km. Pärnu jõestik on sama suure lõheliste taastootmispotentsiaaliga nagu kõik Eesti ülejäänud lõhejõed kokku. 2018. aasta oktoobrini oli kogu see potentsiaal sisuliselt kasutamata, sest Sindi pais takistas kalade rännet 90% kudealadest.

Keskkonnaagentuur viib alates 2015. aasta märtsist ellu projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mille raames avatakse teiste hulgas ka Sindi pais. Pais lammutati poole ulatuses 2018. aasta oktoobris ja ehitustööd on täies hoos ehk praegu on veel viimane võimalus oma silmaga näha tükikest Sindi paisust enne, kui see ajaloohõlma kaob.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Foto Aimar Rakko

Ummuksisse jäänud kalad Vaiksel järvel Tartumaal Elva lähistel

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine –  jää all olevas vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja mitmed veeorganismid hukkuvad hapnikuvaeguse tõttu, enim nähtavad kannatajad on kalad.

EOÜ kutsub osalema

Maismaa talilinnuloenduse viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuht Jaanus Eltsile aadressile jaanus.elts@eoy.ee. Kõikide loendusperioodide andmed tuleb hiljemalt märtsi lõpuks.