veebruar 2019

Video Ahto Täpsi

Oma 30-meetrise veeseinaga on Valaste juga Toila vallas nii meie, kui kogu Baltimaade kõrgeim. 

Valaste juga ei ole looduslik, vaid jõuab oma asukohale kuivenduskraavi kaudu, mis kaevatud  liigvee ärajuhtimiseks Valaste ojast.

Oma pidevas muutuses olevate jääskulptuuridega on nimetatud koht maaliline just talvel.

Eestimaa Looduse Fond on korraldanud looduskaitsetalguid 20 aastat. Vabatahtlike abiga oleme taastanud puisniite, rannaniite ja loopealseid ning parandanud elutingimusi kõre, niidurüdi, must-toonekure ja veel mitme kaitsealuse liigi jaoks. Mullu osales ELFi talgutel 1010 vabatahtlikku, kes tegid ühtekokku 7771 inimtöötundi. Kõiki talguid juhendasid vabatahtlikud talgujuhid ja saeministrid.

Ka tänavune aasta tõotab tulla mahukas ning abikäsi pole kunagi üleliia.

Fotod Arne Ader

Metskitsed (www.loodusemees.ee)

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Rahulike talveilmade aegu ööbivad metskitsed toitumiskoha lähikonnas, metsa ja lageda piiril, aga sügavamale metsa liigutakse tugevama lumesajuga või tuisu eest varju.

Oma magamisaseme peab isend lumest puhastama maapinnani. Karja liikmete asemed jäävad üksteisest mõne meetri kaugusele nii on puhkajatel hõlpsam ka ohu korral põgeneda.

Fred Jüssi

Fred on aidanud inimestel mõista ja hinnata meie loodusväärtusi ja elukeskkonda nii sõnas, pildis, kui pea kõigile tuttava raadiohäälena.

Vääriline preemia meie looduse ja keskkonna mõtestajale.

Palju õnne ja tervist!

Pildistasid Peep Käspre ja Vello Keppart

Halljänes küla vahel

Halljänes      Lepus europaeus

Kätte on jõudnud aeg, kus halljänesed on hakanud aedades viljapuude vastu huvi tundma. Sulailmad tekitasid lumele uue ja kandva kihi, mida katab värske lumekiht – kõik tegevusjäljed kenasti näha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Jäljerida, peatuskoht ja minemajooksmise rada

Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Lumes liikunud ilvese jäljed tunduvad leidjale väga ümarad ja suured.  Talveks kattuvad ilvestel varba- ning päkaalused, tiheda ja karmi karvaga, mis suurendab umbes paarkümmend kilo kaaluva looma jalgade kandepinda lumes liikudes.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine maastik

Tugevamad külmad said selleks nädalaks otsa. Nädala alguses mõõdeti keskööl veel -17,8°C ja esmaspäeva hommikul olid puud härmas.

Edaspidi ilm soojenes ja hakkas sadama lund. Kolmapäeva hommikuks oli teedele sadanud seitsme sentimeetri paksune värske lumekord, põldudel kasvas lume paksus 30-35 sentimeetriseks. Puuoksad olid paksult lumega kaetud, kuid päeval hakkas see tuule ja plusspoolele tõusnud temperatuuri mõjul varisema.

Udu ja härmatis

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.

Pildi napsas Biker, LK foorumist

Punahirv         Cervus elaphus

Nagu oli oodata, mingil ajal hakkavad ka hirvelehmad söödaplatsil liikuma. Varem polnud lihtsalt head pilti punahirvede vanaloomadest koos Teile esitada.

Pildil paistab selgelt välja punahirvede sooline dimorfism. Kui porgandeid nosiv vanal pull kaalub kindlasti üle paarisaja kilo, siis esiplaanil nähtav hirvelehm peaaegu sada kilo vähem ja see vahe on „silmaga märgatav“.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu ei andnud pakasele siiski sellist võitu, nagu tavaliselt jaanuari lõpus ja -30 kraadiste ilmade nädal jääb tänavu, kas veebruarisse või hoopis ära.

Talv ise on praegu nagu titepepu, alles saab pakane ilma kriuksuvasse lumme mähkida, kui tuleb sula. Suure tuisu ja lumekoormatega. Just koormatega, sest juba tuleb lund linnast koormatega välja viia.

Härmatis kasel (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal on koos tihastega sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb ta talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, mistõttu võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Nurmkana      Perdix perdix

Paigalinnud liiguvad talvisel ajal toiduotsingutel, päevapuhkuse aegu ja ööbivad seltsinguti. Tavalisemalt eelmise aasta pesakonnana, aga kui linde on üle paarikümne võib arvata, et koos tegutseb paar pesakonda. Varjulisemaid peatuspaiku otsitakse nii talviselt lõikava tuule, kui tuisu eest.

Video Ahto Täpsi

Kuidagi ei tahaks toimetavaid linnuliike ära nimetada. Kogenumatele linnutundjatele on asi lihtne.

Kuid kindla vastuse leidmiseks võib kasutada määramisabi: LINK