veebruar 2019

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vabariigi aastapäeva lähenedes hakkame loodusest otsima meie rahvusvärve. Enamasti just sel ajal värvib ilmataat maastiku tõesti armsalt sinimustvalgeks – soe päike kingib taevale erksinised toonid. Selles pimestavas valguses muutuvad metsamüürid võimsalt mustaks ja üle lageda ulatuv lumevalgus paneb kõigest sellest kokku meie uhke triibulipu lehvima.

Ja küllap teab meist igaüks, et praegugi ringiaskeldaval pasknääril on tiival suletriip, mis just sinimustvalge. Ikka ja jällegi leiame tema eesti lipu toonides sulgi kevadel sipelgapesadest, kus tal keemilist puhastust tehes mõni sulg ka langeb.

Pildistas Merje Aru, www.marufotod.ee

Kaelushiir

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

Sulailmad kahandavad küll lumepaksust, aga talveaega jagub meile koos lumesadudega veel päris pikalt. Need kes oma koduhoovides linde söödavad märkavad sageli toidumajade alla siginenud pisikesi jälgi.

Pildistasid Tiia ja Ain Panek

Ida-Virumaal on lund piisavalt

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas ja miks metsloomad koduaedadesse satuvad?

Me võime ainult oletada ja erinevaid põhjuseid võib olla päris hulga, aga kindel on see et selles majapidamises pole koera, sissepääs hoovi pole väravaga suletud ning loom tundis pea nädala jagu ennast selles keskkonnas turvaliselt.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Looduse omnibuss kutsub

Sindi paisu seis praegu.

Sindi pais asub Pärnu jõel, 14 km kaugusel merest, olles sellega sisuliselt pudelikaelaks kogu Pärnu jõestiku vetevõrgule, mille kogupikkus on üle 3000 km. Pärnu jõestik on sama suure lõheliste taastootmispotentsiaaliga nagu kõik Eesti ülejäänud lõhejõed kokku. 2018. aasta oktoobrini oli kogu see potentsiaal sisuliselt kasutamata, sest Sindi pais takistas kalade rännet 90% kudealadest.

Keskkonnaagentuur viib alates 2015. aasta märtsist ellu projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mille raames avatakse teiste hulgas ka Sindi pais. Pais lammutati poole ulatuses 2018. aasta oktoobris ja ehitustööd on täies hoos ehk praegu on veel viimane võimalus oma silmaga näha tükikest Sindi paisust enne, kui see ajaloohõlma kaob.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Foto Aimar Rakko

Ummuksisse jäänud kalad Vaiksel järvel Tartumaal Elva lähistel

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine –  jää all olevas vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja mitmed veeorganismid hukkuvad hapnikuvaeguse tõttu, enim nähtavad kannatajad on kalad.

EOÜ kutsub osalema

Maismaa talilinnuloenduse viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuht Jaanus Eltsile aadressile jaanus.elts@eoy.ee. Kõikide loendusperioodide andmed tuleb hiljemalt märtsi lõpuks.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalu laht on jäätunud suureks lagedaks väljaks ja šaakalite rajad paistavad nüüd talvel kulgevat laiemas kaares, meri pole enam takistuseks, mis hoidis loomad kindlamalt rannaaladel. Kahe šaakali jäljerida ongi nähtud üle lahe kulgemas.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päike kumas läbi pilvede

Nädal kujunes sombuseks ja soojaks.

Päikest paistis ainult teisipäeval. Järgneval ööl langes õhutemperatuur -15,5 kraadini. Teistel öödel registreeriti minimaalseteks õhutemperatuurideks -5...+1°C.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel -5...2°C, mis on tavapärasest 2...9 kraadi võrra kõrgem.

Kõige soojemad päevad jäid nädala lõppu, kui maksimaalsed õhutemperatuurid ulatusid 3...4°C.

Nädala jooksul sadas vihma, lörtsi ja lund. Lund oli siinkandis maas rohkesti. Reede hommikupoolikul mõõdeti põldudel valdavaks lume paksuseks 28...33cm, kohati kuni 37cm.

Öiste külmakraadidega tekkis lumele koorik.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa lõuna- ja põhjapoolusele lähemal elavad isendid on ekvaatoripoolsetest liigikaaslastest suuremad, kuna suurem keha võimaldab külmas energiat tõhusamalt säästa. Esimesena täheldas nimetatud seaduspära 1847. aastal Göttingeni ülikooli teadlane Carl Bergmann (1814–1865), mistõttu tuntakse nähtust Bergmanni reeglina. Kehasuuruse geograafiline varieeruvus populatsioonides on miljonite aastate jooksul juurdunud ja seni ei ole leitud, et Bergmanni reegli kehtivuse kahtluse alla peaks seadma – see on universaalne ning kehtib peaaegu kõikide organismirühmade puhul, ka lindudel.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

Kobras ehk piiber         Castor fiber

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

See, mismoodi vesine ollus praegu taevast alla tuleb, on küll tundide küsimus. Ida-Eestis enamasti langeva lume, lääne pool särava jäite või suisa vihmana.

Jääpurikad  (www.loodusemees.ee)

Küll on kindel, et allapoole ta tõttab, tilkudes vaikselt mööda jääpurikaid, kuni nende ninad juba maani ulatuvad. See on hetk ,kui me vähemalt korra peame krõmpsuvaid jääpurikaid hamba all proovima.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Foto Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Luukaritsate parv forellikoelmul. Sellist massi pole varem näinud

Luukarits          Pungitius pungitius

Luukaritsad käivad koelmul kudepesadest väljauhutud forellimarja otsimas. Kudepesasid väikesed kalad ei suuda rüüstada. Forellimarja koorumise ajal, arvatavalt aprillikuus on nad jälle kohal jahtides koorunud forellivastseid. Muul ajal aastast otsitakse toiduks nii erinevaid põhjaloomakesi, aerjalisi, zooplanktonit, kui surusääskede vastseid.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Orav / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)