august 2021

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Adojaani talu

5.–9. juulini mõõdistasid ja joonestasid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. Mõõdistuspraktikat juhendas puusepp ja restauraator Joosep Metslang.

Keskkonnaameti seire tulemused

Fotod Rainar Kurbel ja Arne Ader

Lendorav ( www.loodusemees.ee )

Lendorav ehk harilik lendorav        Pteromys volans 

Registrisse kantud lendorava leiukohti on meil Eestis ligikaudu 150 ja miinimaalseks eesmärgiks peaks jooksval aastal olema asustatud neist vähemalt 60.

Peale aastatepikkust langust on alates 2014. aastast  asustatud leiukohtade hulk iga aasta aeglaselt kasvanud - 2019. aastal 71 ja 2020. aastal 76 leiukohta. 

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Tuul ja Pikne pesal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Ilmad on vihmased ja äikeselised.

Eile hommikul veidi peale kella kümmet lahkus pesalt kurepoeg Udu pesalt. Ei tulnud päeval pesale vanalindudelt toitu ootama ega õhtuks pesale.

Pikne ja Tuul lähevad ja tulevad koos oma lennuharjutustele. Vanalinnud on kohal ja kurepojad söödetud.

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Selleks, et haug meie vetes ühe kilo raskuseks kasvaks, peab isend tarbima kuni kümne kilo jagu toitu ja mida suuremaks isend kasvab, seda suuremaks muutub toidutarve.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus

Eesti kohalikku jõevähki tõrjuvad meie veekogudest välja agressiivsed ja haigusi edasi kandvad võõrvähiliigid.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo käesoleva aasta esimesest numbrist saab lugeda linnuharuldustest, nõlva-lehelinnust ja siisikestest.

Ajakirjas saab tutvuda Eesti linnuharulduste komisjoni kaheksateistkümnenda kokkuvõttega meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Eesti linnuharulduste komisjon andis lõpliku hinnangu 86 teatele, mis pärinevad 2020. aastast. Eesti lindude nimekirja lisandus kaks uut liiki.

Piia-Katharina Vaan ja Ülo Väli tutvustavad oma uurimust, mis kinnitas, et nõlva-lehelind eelistab Eestis pesitseda vanades puistutes.

Jaanus Aua teeb ülevaate siisikeste kevadrändest 2020. aastal Viljandimaal.

Pildistas ja kirjutas Art Villem Adojaan

Võrtsjärve tihedas roostikus näib sügis alati varem saabuvat. Hommikud on juba rõsked ja voodriga jope kulub marjaks ära. Pillirookõrred tõmbuvad järjest kollasemaks ja päikesetõus nihkub hilisemaks. Lindude sügisränne on täies hoos ning kui välja arvata mõned heitlikuma ilmaga päevad, saab praeguseks pea kaks nädalat kestnud rõngastushooajaga vägagi rahul olla.

Kokku on tänavu rõngastatud üle 4600 linnu 72 eri liigist, neist ümmarguselt 1000 lindu talvel ja kevadel enne ametlikku hooaja algust. Nagu eelmiselgi aastal, juhib ka tänavu suitsupääsuke arvukaima liigina kõrkja-roolinnu ees, kuid mitte nii pikalt kui mullu.

EOÜ aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Kaks kolmandikku suvest on möödas ning ka aialinnud kosutavad end hoolega, et lähenevaks sügiseks valmis olla. Koorunud linnupeogi jagatakse laias laastus kaheks - pesahoidjateks ja -hülgajateks.

Esimeste puhul on tarvilik pikem pesasolek ning nad kooruvad nii-öelda vähem arenenutena, tihtipeale sulgedeta ja pimedatena. Pesahoidjad on suurem osa aias pesitsevatest lindudest ehk värvulised.

Pesahülgajad on linnud, kes üsna varajases eas lahkuvad pesast ning keda näiteks toidetakse maapinnalt. Pesahülgajad on näiteks rästad, aga ka pardid, kanalised ja kakud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kukesaba

Nädala ilmastik püsis kuni laupäevani tavapärasest jahedamana, pühapäeval aga muutus ilm taas soojaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 13,8…18,8 kraadi piires, mis jäi laupäevani vaatlusaastate (1922-2020) keskmisest 0,5…3,3 ja normist (1991-2020) 0,7-3,7 kraadi võrra madalamaks, pühapäeval aga ületas vastavaid keskmisi ühe-kahe kraadi võrra.

Neljapäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur 3,6 kraadini, maapinna lähedases õhukihis veelgi madalamale. Jahedad olid ka kolmapäeva ja reede ööd, kui minimaalne termomeetrinäit langes õhus 6…7 kraadini. Samas oli jahedate ööde järel neljapäeval ja reedel päeval soe, maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid pärastlõunal 22 kraadini.

Foto Ave Maria Mõistlik

Jaan Kaplinski 22. jaanuaril 1941 – 8. august 2021 .Eesti luuletaja, kirjanik, tõlkija ja mõtleja.

Roheliste kõrbete aeg.

Looduse kord on keeruline, huvitav ja ilus. Inimkonna arusaam korrast ja ilust kipub aga olema pigem primitiivne, mistõttu tasakaalukus, mis võiks me tegevusi suunata, on üha enam kadumas. Haljasruum on mõeldud kasutamiseks, kuid tegelikkuses on haljasalad madalaks niidetud muru, millel inimesed kunagi ei käi ning mille oleme teiste organismide elutegevuseks sobimatuks lihtsustanud. 

ROHELISTE KÕRBETE AEG

Rooma klubi viimases memorandumis „Come on!“ räägitakse sellest, et maailmas ei ole enam vaba ruumi, mida inimene poleks kasutusse võtnud.