Mai 2022

Kirjutas Säde Lepp, Pühajärve põhikooli 5. klass

Pildistas Pille Kangur

Kevadseminar

25.–26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja seminar, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille. Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00.

Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist, valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel mängisime Kahooti Otepää looduse teemal.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Meie pesa emaslind on tõeliselt viljakas – seitse muna haududa. Nädala jooksul munes emaslind iga päev ühe muna. Vahel esineb kuldnukkadel pesaparasitismi, ehk võõras emaslind poetab oma muna võõrasse pesakasti, aga jälgitavasse pesakasti ei ilmunud mõnel päeval kahte muna.

Nüüd siis uuest „kosilasest“. Esimene kord käis võõras lühiajaliselt pesakastis pühapäeval, aga perenaine tegi talle kiiresti „tuule alla“.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti uus kaardirakendus

Pildistas Leelo Kukk

Liigirikas niit

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Täidisõieline roosa sinilill

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kogu nädala jooksul normist madalam, kõikudes 1,7 kuni 7,1 kraadini.

Kõige külmem (normist enam kui seitsme kraadi võrra) oli ilm keskmise temperatuuri järgi neljapäeval, kui öösel langes termomeetrinäit õhus Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel -4 kraadini. Meteoväljaku lähedal aiamaal registreeriti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -8 °C ja rohumaal samal kõrgusel -12 °C.

Video salvestas Kotkaklubi

Tänahommikune mängiv kukk

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Metsisekukk kehaehitus raskepärane, aga mängu ajal pika lehvikuna laiali aetud uhke sabaga nagu videost näha.

Maikkuu keskpaigaks kukkede mäng vaibub ja viljastatud metsisekanad munevad pinnaselohku puhmastaimede vahele kuus kuni üksteist muna seda päevase vahega.

Haudeaeg kestab metsisekanadel kuni neli nädalat.

Koostas Tiiu Tali, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kägu ( www.loodusemees.ee )

Ülevaade saabunud rändlindudest. Andmed pärit PlutoFist seisuga 30. aprill.

Turteltuvi - 24.04 rändel Kabli linnujaamas 1 vaatlus.

Mustpea-põõsalind - 24.04 Kaavi külas Saaremaal  6 vaatlust.

Lammitilder - 24.04 kolm lindu Haaslava kalatiikidel Tartumaal 1 vaatlus.

Kägu - 25.04 Valguta külas Tartumaal  12 vaatlust.

Roo-ritsiklind - 25.04 Võrus  4 vaatlust.

Soo-loorkull - 27.04 Kabli linnujaamas 6 vaatlust.

Öösorr - 27.04 Kuusalu külas Harjumaal 1 vaatlus.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Esmakoorunu on parempoolne

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Esimene kaljukotkapoeg koorus 25.aprillil peale 41. päevast haudumist ja saab täna nädala vanuseks. Noorem koorus 28. aprillil.

Kahe pesapoja lennuvõimestumine kotkapesas on äärmiselt harv nähtus sest olelusvõitluses jääb peale tugevam kotkapoeg kelleks üldjuhul esmakoorunu. Lihtsalt kaljukotkastel ongi selline elukorraldus.

Foto Arne Ader

Väänkael ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2022. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 183, kellest algajate küsimustele vastasid 151 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 48 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Tartumaa pesa, Iirise ja Ivo perepilt

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Nii Võru- kui Tartumaa pesades munesid emaslinnud munad samaaegselt: esimese muna 20. aprillil, teise 24. aprillil ja kolmanda 26. aprillil.

Haudeajaks kalakotkastel rehkendatakse orienteeruvalt 35. päeva. Tänaseks on nädala jagu haudutud ja esimeste kotkapoegade koorumisi võiksime oodata nelja nädala pärast ehk alates 29. maist.