Mai 2022

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Ülaste õitseaeg

Nädal oli muutliku temperatuurirežiimiga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4,7…12,1 kraadi piires.

Suur-kirjurähn avastas sobiva kõlakasti trummeldamiseks

Kõige soojemal päeval (reedel) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 19,4 °C. Ka laupäeval oli päeval sooja kuni 19 kraadi.

Kõige madalamaks jäid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud õhus kolmapäeval (10,4 °C) ja teisipäeval (10,6 °C).

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kui esimene kuldnokapoeg koorus veidi enne kella ühte päeval, siis kella viieks pärastlõunal oli pesas koorunuid juba neli.

Tegusad on mõlemad vanalinnud ja poegi toidetakse kenasti. Suur osa helesiniseid munakoori on pesast poegade vahelt eemaldatud.

Veidi enne kella üheksat võis toitmise aegu nähe viite avatud nokka…

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuni kelle 12.30-ni oli pesal isaslind, kes käitumine oli rahutu ja meil oli võimalus märgata ühes munaskoore auku ning väikest mõra.

Kell 13.00 oli emaslinnu all esimene kuldnokapoeg koorunud, aga kõik oli märgatav ainult paari sekundi jagu.

Salvestas LK-team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Mida vanemaks karu saab seda heledamaks muutub üldjuhul tema kasukas.

See emakaru ja tema ülemöödunud talvel sündinud karupoeg talvitusid lähestikku. Oli see ju esimene kord, kui karunooruk omale iseseisvalt talvepesa emaslooma eeskujul rajas.

Nende teed lähevad õige pea lahku ja seda koos emaslooma innaaja saabumisega – tuleb noorukil alustada iseseisvat elu.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Noorem kotkapoeg taandub vanema rünnaku eest

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Noorem kotkapoeg koorus kolm päeva hiljem ja olenemata halvast veebikaamera pildist on nende suuruse vahe märgatav.

Koostas Tiiu Tali, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kivirullija ( www.loodusemees.ee )

Piiritaja - 01.05 Kabli linnujaamas 1 vaatlus. 

Sinirind - 01.05 Ropka-Ihaste luha tammil Tartumaal 1 vaatlus. 

Kivirullija - 2.05 1 isend rändel Ristnas Hiiumaal 2 vaatlust.

Tiigi-roolind - 2.05 Piirumi külas Pärnumaal 2 vaatlust.

Rästas-roolind - 3.05 Häädemeestel Pärnumaal 17 vaatlust.

Ööbik - 3.05 Muhu saarel Soonda külas 23 vaatlust.

Mustviires - 4.05 Vastsekivi järvel Võrumaal 13 vaatlust ja 30 isendit Aardla järvel Tartumaal.

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet annavad teada

Täna, emadepäeval algab looduskaitsekuu, mille juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Teadmised loodusest, arusaam looduse hoidmisest ning ka loodus meie ümber on ajas muutunud. Aina rohkem teadvustame, et elurikkus on meie füüsilise ja vaimse tervise ning kogu majanduse aluseks ning püüame leida tasakaalu looduse kaitse ja kasutamise vahel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond tähistavad 220. aastapäeva. Omavahel tihedalt põimunud ja ühtsete väärtuste eest seisvale valdkonnale ja loodusmuuseumile pandi alus aastal 1802.

Ülikooli loodusmuuseum tähistab oma 220. sünnipäeva koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga 9.–14. maini. Nädala aja jooksul saab osa võtta mitmetest loodusega seotud pidunädala sündmustest, toimuvad konverentsid ja sealhulgas tähistame ka Eesti III taksonoomiapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elurikkuse digiteenused“.

Pidunädala sündmustest osavõtt on TASUTA!

LOODUSMUUSEUM JA LOODUSTEADUSED 220 PIDUNÄDALA KAVA

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Emaslind Miina mune haudumas ja isaslind Marko pesalt lahkumas Võrumaa pesalt

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Isaslind Ivo on püüdnud emaslind Iirisele suure haugi Tartumaa pesal.

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Päevasel ajal näeme, et pesas ümbritsevad seitset helesinist muna männikoore ebemed ja suled

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokkade pesakasti hõivas varem saabunud isaslind sest reeglina saabuvad emaslinnud nädala jagu hiljem.

Isaslinnud puhastavad pesakasti, aga parem, kui meie seda teeme sest möödunud aastal seal pesitseti, talvel ööbisid pesakastis linnud ja saabunud ränduritel on vähem tööd ning kõikvõimalike tõbede oht on väiksem.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Metskurvitsast kirjutas Peep Veedla

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Metskurvits ehk nepp

Registreeru ja vaata mida teha saame:

https://www.teemeara.ee/

Facebook:

https://www.facebook.com/pg/teemeara/posts/

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja videoklipp Polly, LK foorumist

Emaslind tänasel päikesepaistelisel hommikul

Kanakull        Accipiter gentilis

Kanakulli emaslind munes pesasse esimese muna 13. aprillil, teise 15. ja kolmanda 18. aprillil (kanakullid munevad peamiselt kahe, aga vahel ka kolme päevaste vahedega).

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kährikkoer ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 426         Suurim imetajate pesakond

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides 

Suurima järglaste arvuga pesakond võib meie imetajatest olla kährikutel - kuni 16-18 poega. Nendest rohkem järglasi ei suuda anda meil mitte ükski teine imetaja. 

Kährik-hea kohaneja: LINK

EOÜ aialinnupäevik

Pildistas Andres Tennus

Juba on täitunud kaks kuud aialinnupäevikute pidamist. Hetkel on vaatlemise all 365 aeda, kus pea 600 linnuvaatlejat on juba kogunud tuhandeid loodusvaatlusi.

Aprillis jõudsid meile paljud rändlinnud, puhkesid õide taimed ja muutusid aktiivseks esimesed putukad.

Aiatöid tehes tasub nüüd tähelepanelik olla, sest hekkide, põõsaste ja puude otsas võivad juba pesitseda rästad ja rohevindid. Risuhunnikutes tunneb end mugavalt käblik, puuriidas punarind või linavästrik. Aedades pesitsevaid linde on palju ning nad hindavad praegu üle kõige vaikust ja rahu.