Mai 2022

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Emaslind Kaia saabus õhtuks pesale

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Munade häälitsemist on kuulda hommikust saadik ja nagu teame võtab suurtel lindudel koorumine aega.

Ööseks jääb pesale emaslind Kaia, kui tavapäraselt on „öövahetuses“ olnud isaslind Karl II.

Pildistas LK-team

Mets-kurekress on hakanud õitsema

Mets-kuukress          Lunaria rediviva

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Rekord nr. 435          Meie pikim oos

Eesti pikim oos on Mõdriku-Roela oos kogupikkusega 19,5 kilomeetrit ehk algab Mõdrikus ja lõppeb Roelas asudes Vinni valla territooriumil.

Meie pikim oos on ühtlasi ürglooduse objekt ja teisel auväärsel kohal on Kõrvemaa idarajal kulgev Tapa-Pikassaare oos, kogupikkusega 14 kilomeetrit. Eesti pikim oos on Eesti jaoks pikk, kuid maailmamastaabis siiski lühike.

Mõdriku-Roela oosi lugu: LINK

Üleskutse minna appi masuudireostust koristama

Tähelepanu! Hiiumaa vajab masuudireostuse koristamisel kõigi vabatahtlike abi. Olukord on kriitiline ning masuuti saab kokku korjata vaid inimkätega. Seega, kel vähegi võimalik, Hiiumaale!

Laupäeval 28. mail saavad kõik minna appi. Päästeamet koordineerib suurema masuudireostuse aktsiooni 16 km pikkusel rannaalal. Täpsem info ja registreerumine:

✍️ Pane end kirja kuni 27.05 kl 14.00 👉 forms.gle/z7pYuMQKnHUgqVUP8 

Kirjutas Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistasid Ave Huugen ja Krista Kallavus

Kõera tee

Matsalu asub viimase 3000 aasta jooksul merest kerkinud alal. Suurema osa veest vabanenud rannaaladest võttis inimene kohe kasutusele. Omasoodu toimetas loodus pigem laiukestel ja roostikus.

Video Kotkaklubi

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Hommikuks oli kuues kurepoeg viimasest munast koorunud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Kõigist kuuest munetud munast on kurepojad koorunud, mis tähendab, et kõik olid viljastatud. Sellist suurperet kohtab must-toonekurgedel väga harva.

Kolm vanemat kurepoega on tänaseks nelja päeva vanused.

Vaata LK foorumi päevikut: LINK

EOÜ kutsub huvilisi osalema

Foto Arne Ader

Põldvarblane pesatühemikus ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. maist kuni 15. juunini kaasa lööma haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.

Loendust tegema on oodatud nii uued kui ka juba varem osalenud vabatahtlikud, kes tunnevad ära meie tavalisemad linnud välimuse, laulu või häälitsuse järgi. Eriti oodatud on linnuhuvilised kaasa lööma ja loendusi tegema Kagu-Eestis, kus seni on loendusradu väga vähe.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad kaasa lööma
Foto Arne Ader

Vaher õitseb ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi taimede veebiviktoriinil saavad kõik huvilised oma teadmised proovile panna 25. maist kuni 10. juunini. Pane oma taimeteadmised proovile enne Loodusfestivali. 

Taimemaailm kasvab ja õitseb jõudsalt kevadiste ilmadega. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi taimede veebiviktoriin innustab märkama taimi ja kevadist loodust. Viktoriinis tuleb ära arvata erinevate elupaikade taimi: niidu-, luha-, metsa- ja pargitaimi.

Taimealaseid teadmisi saab proovile panna 25. maist kuni Loodusfestivali alguseni, 10. juunini (k.a).   

Pildistas LK-team

Mustikas õitseb

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest. Kanarbikulisena peetakse mustikat heaks meetaimeks ja arvata võib, et ka tuntuimaks ravimtaimeks.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuldnokapojad piiluvad pesakastist välja, et vanalindude poolt toodu esimesena kätte saada

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Oodatavalt peaks esimeste kuldnokapoegade pesakastist väljalend jääma nädala lõpupoole. Nagu näeme on pesapoegadel suuruse erinevused.

Veebikaamera jälgija on tähele pannud, et pesakastis kiusavad kuldnokapoegi parasiidid: suluspesitsejatel on nendeks sagedamini kärblased, kirbud, väived, lestalised, kelle seas ka puugid.