Vaatame Eesti loodusrekordeid (nahkhiirte rände - ja vanuserekordid)
Koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja WikipeediA
Pargi-nahkhiir, foto Mnolf, WikipeediA
Rekord nr. 804 Pargi - nahkhiir
Pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii
Koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja WikipeediA
Pargi-nahkhiir, foto Mnolf, WikipeediA
Rekord nr. 804 Pargi - nahkhiir
Pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Keskkonnaamet
Elektroonilised peibutusseadmed
Jahiseaduse üheks muudatuseks on kohustusliku koolituse nõue ka välisriigist tulnud jahimehele. Kahjuks ei ole see olukorra paranemist kaasa toonud. Keskkonnaamet on sel linnujahi hooajal alustanud juba üheksa väärteomenetlust linnujahi nõuete rikkumiste osas, neist kuus välisriigi kodaniku suhtes.
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur-kirjurähnid on kõige sagedamini kohatavad ja arvukaimad, kui meie teiste rähnidega võrrelda ning nende talviseks arvukuseks jääb alla saja tuhande linnu. Talve saabudes võivad suur-kirjurähnid külastada värvulistele üles riputatud linnusöögi maju.
Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Pildistas LK team
Sulgjas õhik
Sulgjas õhik Neckera pennata
Sulgjas õhik on vanade metsade liik, kes kasvab elavatel lehtpuudel, aga teda on märgatud kasvamas ka vanadel kuuskedel, vahel koguni parkides. Sulgjas õhik on metsas puudel kergelt märgatav, sest kasvab sageli inimese silmade kõrgusel. Oluline sammal annab teada oma kasvukoha metsa vanusest ja vääriselupaiga heast olukorrast.
Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Väike lemmel kattis veepinda Esna allikatel veel mõne nädala eest
Väike lemmel Lemna minor
Seisuveekogud mis olid veel mõni nädal tagasi paksu lemlede kihiga kaetud, on nüüdseks peegelsileda veepinnaga. Need pisikesed taimed on äkki kadunud.
Kirjutasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Haldjajuuksed
19. oktoobri hommikul kell 9 märkasime Jõgeva ilmajaama vaatlusväljaku lähedal niidetud rohul ilusaid valgeid lillesid. Lähemalt uurides avastasime, et tegemist oli jäiste lilleõisi meenutavate nn haldjajuustega.

Seda nähtust on nimetatud ka inglijuuksed, libahärmatis, külmalilled, jäävill, jäähabe.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Värvikirev sügis maastikul jätkus
Nädal algas uduse hommikuga ja kaks esimest päeva olid pilves ilmaga. Järgnevad päevad kujunesid päikesepaistelisteks ja hommikuti oli hall maas. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 5,2…6,7 kraadi piires, erinedes normist (keskmine 1991-2020) -0,3…+1,9 kraadi võrra.
Kõige soojemal päeval (reedel) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 13,5 kraadini. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kolmapäeva hommikul -0,9 °C.

Haldjajuuksed
Video salvestas Gunnar Karindi
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Võsastunud põllumaal metsikult kasvavate õunapuude õunad maitsevad hästi nii karudele, põtradele, metssigadele kui ka metskitsedele.
Võsastunud põllumaa lõpus vastu metsa kasvab võsastunud, aga metsistunud õunapuudega aed, kus tänavu hulgi häid õunu
Igal aastal esimeste kangete külmade ja lehtede langemisega ilmuvad koputajad. Umbes sel ajal oktoobri keskel see alati juhtub. Kuuled koos päikesetõusuga valju koputust uksele. Kui end soojast voodist välja vead ja ukse lahti teed – siis pole seal kedagi. Hakkad askeldama ja jälle koputus, seekord maja teisest küljest. Meenutab natuke seda linakaupmeest filmist “Sügis”. Siis aga näed aknast, et hoopis väike linnuke harutab su akna vahelt kogu linaluu laadungit välja.
Muidugi! Rasvatihane! Ja ei huvita teda linavargus, vaid need rasvased putukad selle seinatoppe materjali vahel. Pakub niiöelda putukatõrje teenust.
Vahva video Kalle Pihelgase rajakaamerast. Tegu on tänavu suvel Eestis kaadrisse saadud hundiga. Kriimsilm on skeptiline ninna sattunud kahtlase lõhna tõttu. Veidi lähemal nuuskimisel selgub õudne tõde - tegu on rajakaamera külge jäänud inimlõhnaga!
Tekst Jaanus Aua, eoy.ee
Kaart Riho Marja
Üldiselt arvatakse, et kuna kägudel kui pesaparasiitidel rangemalt kaitstavat pesakeskset territooriumi ei ole, on isase käo valduste piirid seetõttu ka üsna hägused. Moodustuvad nn eikellegimaad, mida naabrimehe tögamiseks aeg-ajalt väisatakse ning kus emaslindudele enda vastupandamatust eksponeeritakse. Seetõttu võibki niisugustes tulipunktides kuulda lähestikku häälitsemas mõnel juhul mitut kägu korraga.
Pildistas LK team
Väike rohetiksik
Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik Chlorociboria aeruginascens
Seenesügis veel kestab ja ilusate ilmadega liiguvad ka inimesed.
Rohetiksikud ei ole meie lehtmetsades sugugi haruldased, pigem isegi tavalised, kuuludes kottseente hulka, aga paraku ei kuulu söögiseente hulka.
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Keskkonnaamet
Meriforell
20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Video salvestas LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Vahel juhtub nii, et keset laia laant ja suurt metsa pusisid samal noorukesel kuusel järjest puukoristaja ja porr
Värvulistel sellist tegevust ikka juhtud sest sügisel liiguvad paigalinnud toidu otsingutel ringi segasalkades ja uudishimu ajab üle kontrollima kas eelneval linnul jäi miskit tähele panemata?
Söödavat leidub, aga seda võime vaadelda sarnaselt seltskondliku suhtlusena lindude seltsingutes.
Puukoristaja
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.