Iga loodusesõber võiks oma kodukoha vooluveekogude sildade juurest läbi jalutada ja kontrollida, kas seal leidub saarma tegevusjälgi - vetehundile meeldib oma territooriumi tähistada eelkõige sillaalustes paikades võimalikult kõrgetel kohtadel - veest väljaulatuvatel kividel, puutüvedel või sillakonstruktsioonidel. Ka algaja loodusehuvililine saab tegevusjälgede äratundmisega hakkama - tüüpiline saarma väljaheide sisaldab ka
Kirjutas Kristel Vilbaste
Pildistas ja video salvestas LK team
Rästik uudistab ümbrust
Harilik rästik ehk rästik Vipera berus
Harilik nastik ehk nastik Natrix natrix
Teder Tetrao tetrix
Tedrekuked kannavad juba alates septembrikuust uhket musta hundsulestikku. Isaslindude kukla, kaela, selja ja pugualal märkame sulestikus metalselt sinakat kuni lillakat tooni.
Pildistas LK team
Metsa pärandkultuuri hulka kuulus veel poole sajandi eest männivaigu kogumine ehk männikorbale tehti sisselõiked ehk karrid.
Harilik mänd Pinus sylvestris
1970. aastatel lõpetati Eestis elusate puude vaigutamine.
Sabatihane Aegithalos caudatus
Hingedeajal vaikivad metsas kõik hääled. Linnulaul jäi suvesooja ja kadripäevaks on meie puude vahel nii vaikne, et võib kuulda iseenda hingamist.
Selles vaikuses kostab äkki kõrvulukustav vurin. Nagu oleks keegi muruniitja käima tõmmanud. See on linnulennu vurin, aga ainuüksi sügisel seda kuulda saabki, sest muidu lämmatavad lindude vidinad ja sidinad selle hääle.
Koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja WikipeediA
Pargi-nahkhiir, foto Mnolf, WikipeediA
Rekord nr. 804 Pargi - nahkhiir
Pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Keskkonnaamet
Elektroonilised peibutusseadmed
Jahiseaduse üheks muudatuseks on kohustusliku koolituse nõue ka välisriigist tulnud jahimehele. Kahjuks ei ole see olukorra paranemist kaasa toonud. Keskkonnaamet on sel linnujahi hooajal alustanud juba üheksa väärteomenetlust linnujahi nõuete rikkumiste osas, neist kuus välisriigi kodaniku suhtes.
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur-kirjurähnid on kõige sagedamini kohatavad ja arvukaimad, kui meie teiste rähnidega võrrelda ning nende talviseks arvukuseks jääb alla saja tuhande linnu. Talve saabudes võivad suur-kirjurähnid külastada värvulistele üles riputatud linnusöögi maju.
Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.