oktoober 2024

Pildistas LK team

Sulgjas õhik

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Sulgjas õhik on vanade metsade liik, kes kasvab elavatel lehtpuudel, aga teda on märgatud kasvamas ka vanadel kuuskedel, vahel koguni parkides. Sulgjas õhik on metsas puudel kergelt märgatav, sest kasvab sageli inimese silmade kõrgusel. Oluline sammal annab teada oma kasvukoha metsa vanusest ja vääriselupaiga heast olukorrast.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Väike lemmel kattis veepinda Esna allikatel veel mõne nädala eest

Väike lemmel        Lemna minor

Seisuveekogud mis olid veel mõni nädal tagasi paksu lemlede kihiga kaetud, on nüüdseks peegelsileda veepinnaga. Need pisikesed taimed on äkki kadunud.

Eestis kasvab neli liiki lemlesid: külghõlmade järgi hästi äratuntav ristlemmel ja täiesti veepinna kohal ujuv väike lemmel on tavalisemad, küürlemmel ja punatäpp-lemmel on haruldasemad.

Kirjutasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Haldjajuuksed

19. oktoobri hommikul kell 9 märkasime Jõgeva ilmajaama vaatlusväljaku lähedal niidetud rohul ilusaid valgeid lillesid. Lähemalt uurides avastasime, et tegemist oli jäiste lilleõisi meenutavate nn haldjajuustega.

Seda nähtust on nimetatud ka inglijuuksed, libahärmatis, külmalilled, jäävill, jäähabe.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värvikirev sügis maastikul jätkus

Nädal algas uduse hommikuga ja kaks esimest päeva olid pilves ilmaga. Järgnevad päevad kujunesid päikesepaistelisteks ja hommikuti oli hall maas. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 5,2…6,7 kraadi piires, erinedes normist (keskmine 1991-2020) -0,3…+1,9 kraadi võrra.

Kõige soojemal päeval (reedel) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 13,5 kraadini. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kolmapäeva hommikul -0,9 °C.

Haldjajuuksed

 Video salvestas Gunnar Karindi

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Võsastunud põllumaal metsikult kasvavate õunapuude õunad maitsevad hästi nii karudele, põtradele, metssigadele kui ka metskitsedele.

Võsastunud põllumaa lõpus vastu metsa kasvab võsastunud, aga metsistunud õunapuudega aed, kus tänavu hulgi häid õunu

Kirjutas Kristel Vilbaste 

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Rasvatihane

Igal aastal esimeste kangete külmade ja lehtede langemisega ilmuvad koputajad. Umbes sel ajal oktoobri keskel see alati juhtub. Kuuled koos päikesetõusuga valju koputust uksele. Kui end soojast voodist välja vead ja ukse lahti teed – siis pole seal kedagi. Hakkad askeldama ja jälle koputus, seekord maja teisest küljest. Meenutab natuke seda linakaupmeest filmist “Sügis”. Siis aga näed aknast, et hoopis väike linnuke harutab su akna vahelt kogu linaluu laadungit välja.

Muidugi! Rasvatihane! Ja ei huvita teda linavargus, vaid need rasvased putukad selle seinatoppe materjali vahel. Pakub niiöelda putukatõrje teenust.

Tekst Jaanus Aua, eoy.ee

Kaart Riho Marja

Üldiselt arvatakse, et kuna kägudel kui pesaparasiitidel rangemalt kaitstavat pesakeskset territooriumi ei ole, on isase käo valduste piirid seetõttu ka üsna hägused. Moodustuvad nn eikellegimaad, mida naabrimehe tögamiseks aeg-ajalt väisatakse ning kus emaslindudele enda vastupandamatust eksponeeritakse. Seetõttu võibki niisugustes tulipunktides kuulda lähestikku häälitsemas mõnel juhul mitut kägu korraga.

Pildistas LK team

Väike rohetiksik

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

Seenesügis veel kestab ja ilusate ilmadega liiguvad ka inimesed.

Rohetiksikud ei ole meie lehtmetsades sugugi haruldased, pigem isegi tavalised, kuuludes kottseente hulka, aga paraku ei kuulu söögiseente hulka.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Keskkonnaamet

Meriforell

20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.