detsember 2024

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Taliteraviljapõld kolmapäeval

Ilmastik oli väga muutlik. Sulailmad vaheldusid külmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,2…1,4 °C piires, erinedes normist -2,7…+3,7 kraadi võrra. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil reedel ‑6,5 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks laupäeval 2,9 °C.

Lumi künnipõllul kolmapäeval

Veebiajakirja "Samblasõber" annab teada

Pildistas Kai Vellak

Harilik roossammal sügislehtede kaisus

Seitsme kandidaadi hulgast valiti 2025. aasta samblaks harilik roossammal (Rhodobryum roseum).

Fotod VikipeediA

Täiskasvanud isalind

Männileevike      Pinicola enucleator

Männileevikesed on meil harva kohatavad talikülalised. Neid erineva arvukusega harva nähtavaid talikülalisi märgatakse tegutsemas pigem Põhja- või Lääne-Eestis ja igal talvel me ei pruugi neid kohata. Nö „headel aastatel“ on meil talvitunud kuni tuhatkond männileevikest, kuid nende arvukus tundub vähenevat.

Kuid metsatundrates pesitsenud linnud on värvikad, kaunid ja inimesi usaldavad. Sulestik on isalinnul punaroosa, aga emalinnul oliivihallikas. Tänavu suvised noorlinnud on veel emalindudega sarnases sulestikus, aga veidi tuhmima välimikuga.

Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee

Hommikul, kui esimesed päikesekiired hakkasid metsa tungima, võtsin ette metsateekonna. Veel oli hämar, kuid metsatee äärsetes puuokstes märkasin parve hallrästaid. Linnud olid kogunenud punetavate marjade kallale ja nokkisid neid kordamööda. Justkui keegi oleks neid märganud, lendasid nad vaheldumisi eemal olevale puule ja tagasi marjade juurde.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Mink

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Mingid on elutsema toodud kogu Euroopasse, aga mitte vabatahtlikult, vaid inimesed tõid looma kauni kasuka ja omakasu silmas pidades karusnahafarmidesse, kuid ükski vangla pole põgenemiskindel. Invasiivse mõjuga mingid on võõrliik ja mõjutab Euroopas umbkaudu poolesaja pärismaise liigi eksistensi.

Raamatu andis välja Kirjastus Argo ja toetas Eesti Teadusagentuur

Hobipaleontoloog Erik Abneri reisikiri minevikku on mõeldud kõigile, kes on kas või kordki leidnud kummalise väljanägemisega kivi, mille seest paistab putukajalg, lüli või põnev muster. Kes see on? Kuidas ta kivi sisse sai? Kui vana ta on? Kas seda kivi üleüldse võib üles korjata?

Esimeses osas räägib autor lühidalt maakera ajaloost ja kivististe tekkimise protsessist: milline nägi maakera välja pool miljardit aastat tagasi ja milline oli tollane keskkond, mis mõjutas elu maakeral. Meie ees avanevad kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastud Baltika ürgmandril, kus elu alles hakkas ilmet võtma.

Pildistas LK team

Ilvese jäljerida lamatüvel

Harilik ilves ehk ilves      Lynx lynx

Ühest poolest Eestis viis eilne vihmasadu lume, aga teisel poolel peab õhuke lumikate veel hoolimata plusskraadisest vastu.

Pildistas LK team

Metskitse magamisase metsa all paistab pisikesena

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Öö veedavad metskitsed oma toitumispaikade läheduses, kus mets pakub loomadel nii tuule- kui lumevarju.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hiireviu

Rekord nr. 824          Kõige arvukam haugaslane

Hiireviu         Buteo buteo