detsember 2024

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siisike

Siisike       Carduelis spinus

Kui lumevaip ükskord maad katab, on siisikestel asja ka lindude toidulaudade ümbrusesse.

Sügiseste ilmadega on looduses siisikeste toidusedelis kase-, lepa- ja sanglepa seemned ja tihti riputakse peenetel lehtpuude okstel seljaga allapoole, sarnaselt tihastele. Pesitsusvälisel ajal liiguvad siisikesed ringi seltsingutes ja sageli koos urvalindudega.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Sarapuu. Muraste hiis

Rekord nr. 830          Kõige jämedam sarapuu

Sarapuu          Corylus avellana

Pildistas Kristel Vilbaste

Ilmamäe tammetsõõr

Meie looduslikeks pühapaikadeks peetakse üksikud puid, kivisid, allikaid ja hiisi. Nii tekkisid meie maale esimesed looduskaitse alad, sest sellistes pühapaikades ei majandata ja hoitakse rahu ning puhtust.

Hiiepaiku peaks meie looduses leiduma üle poole tuhande, kus me saame segamatult viibida, mõtiskledes ajast aega ja olla iseendaga.

Ülesvõtet ja mõtteid jagab Seidi Suvi

Kultuurmetsmaasikas õitseb

24. detsembril jalutasin ringi oma aias ja vaatasin ka sisse oma vanasse kasvuhoonesse, kus viinapuud talveund magavad.

Kasvuhoone on pooleldi kaetud kilega ja teine pool klaasiga. Olin sinna sügisel ümber istutanud mõned kultuurmetsmaasika kevadised taimed.

Üllatus oli suur, kui avastasin ühe taime õitsemas.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Teder

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekanad hakkavad raagus lehtpuudel toimetades silma, sest suvel ja sügisel tegutsesid linnud maapinnal. Vastu talve kogunevad linnud seltsingutesse kuna mitmed silmad märkavad raagus puudelt umbuses võimalikke ohte kergemini. Kanade pruun täpisvöödiline sulestik sulandub hästi loodusesse. Nende rind, alapool ja ka saba paistavad pruunina, aga sulestik on kirjatud hallide ja mustade vöötidega. Tedrekanad jäävad päris kodukanade kaalu, umbes kilo ringis. Noorlinnud seltsivad emaslindudega kuni kevadise tedremänguni, aga sellest juba siis, kui aeg on niikaugel.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrge vägihein õitseb Ilmamäel       

Kõrge vägihein        Verbascum densiflorum

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäevane sula lumememmedega

Ilmastik oli jätkuvalt muutlik ja tavapärasest valdavalt soojem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,0…4,4 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,1 kuni 6,8 kraadi võrra. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli normist madalam ainult kolmapäeval.

Nädal algas kena sulailmaga. Esmaspäeva hommikul oli lund maas Jõgeva ilmajaama andmetel kuue sentimeetri paksuselt ja päeval tuli päike pilvede tagant välja ligi kahe tunni vältel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini. Kooli juurde kerkisid toredad lumememmed. Aegajalt sadas päeva jooksul vihma, mis kahandas lumikatet, muutis lume ja teed vesiseks. 

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab maismaa talilinnuloenduse tegijatele ja uutele liitujatele meelde, et teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Härmatis kuuseokstel

Harilik kuusk       Picea abies

Kui suvise pööripäeva aegu on inimestele oluliseks puuks kask, siis aasta lõpul pakub kuusk meile napiks jäänud rohelust. Kuusk oli talvisel ajal oluliseks puuks meie inimestele juba enne kristlike jõulupühade saabumist.

Harilik kuusk on meie looduses kasvava ainsa kuuseliigina väga varieeruvate tunnustega ja seda ollakse kindlasti märgatud. Erinevaid hariliku kuuse vorme ja teisendeid on saja kolmekümne ringis, seda nii erinevas võras kui kuusekoore värvustes, erinevates vormides lühterkuusk, usskuusk jne., aga samuti okaste või võrsete kujus. Omavahel erinevad ka lagedal paigal ja metsas kasvavad puud.