detsember 2024

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäevane sula lumememmedega

Ilmastik oli jätkuvalt muutlik ja tavapärasest valdavalt soojem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,0…4,4 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,1 kuni 6,8 kraadi võrra. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli normist madalam ainult kolmapäeval.

Nädal algas kena sulailmaga. Esmaspäeva hommikul oli lund maas Jõgeva ilmajaama andmetel kuue sentimeetri paksuselt ja päeval tuli päike pilvede tagant välja ligi kahe tunni vältel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini. Kooli juurde kerkisid toredad lumememmed. Aegajalt sadas päeva jooksul vihma, mis kahandas lumikatet, muutis lume ja teed vesiseks. 

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab maismaa talilinnuloenduse tegijatele ja uutele liitujatele meelde, et teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Härmatis kuuseokstel

Harilik kuusk       Picea abies

Kui suvise pööripäeva aegu on inimestele oluliseks puuks kask, siis aasta lõpul pakub kuusk meile napiks jäänud rohelust. Kuusk oli talvisel ajal oluliseks puuks meie inimestele juba enne kristlike jõulupühade saabumist.

Harilik kuusk on meie looduses kasvava ainsa kuuseliigina väga varieeruvate tunnustega ja seda ollakse kindlasti märgatud. Erinevaid hariliku kuuse vorme ja teisendeid on saja kolmekümne ringis, seda nii erinevas võras kui kuusekoore värvustes, erinevates vormides lühterkuusk, usskuusk jne., aga samuti okaste või võrsete kujus. Omavahel erinevad ka lagedal paigal ja metsas kasvavad puud.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Urvalinnud lepal

Urvalind      Carduelis flammea

Jõulude eelselt on maa must ja soojakraadid. Vaid Kirde-Eestis on veel veidi lund.

Linnusalkasid märkame tegutsemas nii metsveertes kui üksikult kasvavatel puudel: nii kaskedel, kui sang- või hallidel leppadel, aga samuti umbrohtudel. Näha võime erinevate tihaste segasalkasid, urvalinde või siisikesi.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Reheahi. Sepp Mart Salumaa

Keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinas skandinaavia keelest umbes tuhatkonna aasta eest. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on niisiis 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pühajärv

Toomapäev on muistsest ajast olnud talviseks pööripäevaks ja langeb tänavu kokku astronoomilise talve algusega.

Talvine pööripäev ehk päikeseseisaku aeg algab 21. detsembri hommikul ja täna saabub põhjapoolkerale lühim päev ja pikim öö. Päike tõuseb laupäeval kell 9.17 ja loojub 15.22 ja pimedat süvendab lisaks suur sula välja arvatud Kirde-Eestis, kus püsib veel mingi lumikate.

Astronoomiline talv algus on 21. detsembri hommikul ja veel jõulupühade ajal elame kõige pimedamas ajas, aga uue aasta esimesel päeval saab valgust olema juba viie minuti jagu enam. Näis, millal lumevalgus meid sügiskaamosest päästma saabub?

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Metsvint

Metsvint     Fringilla coelebs

Suvisel ajal meie kõige arvukamat laululindu (pesitsejaid võib olla kuni kaks miljonit paari) jääb vähesel määral ka talvituma ja need on reeglina vanalinnud. Selge see, et liigutakse inimasustuse läheduses, kus võib söögipoolist leida ehk siis tõenäoliselt talindude söötmiskohtade läheduses.

Koostab Marek Vahula

Fotod LK team, Loodusmuuseum ja Arne Ader, loodusemees.ee

Rajakaamera ülesvõte

Rekord nr. 827          Kõige vanemaks elanud karu

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Pildistas LK team

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Alutagusel lund jagub

Metssiga      Sus scrofa

Alutagusel on palju lund tänastest soojakraadidest hoolimata. Metssead liiguvad ringi tiheda alustaimestikuga kuusikutes ja põldudega ääristatud metsades. Metsades süüakse nii kuusekasve kui vaarikavarsi. Ojade ja kraavide kallastelt otsitakse talvituvaid putukaid või nende vastseid. Kui metsast leitakse mõne uluki raibe, siis sellest mööda ei minda.  

Mükoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kuuse-juurepess

Kuuse-juurepess         Heterobasidion parviporum

Männi-juurepess        Heterobasidion annosum

Pildistas LK team

Vihma leotanud lumel on jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides 

ELF palub esitada kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. 

Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025 SIIN.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Taliteraviljapõld kolmapäeval

Ilmastik oli väga muutlik. Sulailmad vaheldusid külmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,2…1,4 °C piires, erinedes normist -2,7…+3,7 kraadi võrra. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil reedel ‑6,5 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks laupäeval 2,9 °C.

Lumi künnipõllul kolmapäeval

Veebiajakirja "Samblasõber" annab teada

Pildistas Kai Vellak

Harilik roossammal sügislehtede kaisus

Seitsme kandidaadi hulgast valiti 2025. aasta samblaks harilik roossammal (Rhodobryum roseum).