Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Jõgeva mõisapark Pedja jõe saarel
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 8,6…14,0 °C piires, erinedes normist (keskmine 1991-2020) -3,4…+2,7 kraadi võrra. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi ainult laupäeval kümnest kraadist madalamaks. Kahel päeval (teisipäeval ja neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 20 kraadi, täpsemalt 21,1 °C.
Video salvestas LK team
Varane ristpartide pere
Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Kas tänane öö jääb kuldnokapoegadele viimaseks pesakastis veedetuks?
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Suuremad kuldnokapojad peaksid täna pesakastist väljalennu sooritama. Näis, kuidas jääb lugu pisematega, keda pesas näeme?
Kuldnokapoegade suuruse vahe jääb päris märgatavaks.
Veebikaamera kuvatõmmised ja video salvestas Swenja, LK foorumist
Pühapäeva õhtul kell 11 oli teine kurepoeg koorunud isaskure Kergu valvsa pilgu all
Must-toonekurg Ciconia nigra
Pildistas LK team
Emadepäev on küll möödas, kuid häid emasid on kohane tähistada igal ajal ning huntide seas on neid palju! Mehhiko hunt Trumpet on ehe näide heast emast. Siin videos on ta imetamas oma beebisid, samal ajal jagub tal aga armastust ka möödunud aasta pesakonna võsukesele. Aastane “põngerjas” võib küll välimuselt juba täiskasvanu mõõtu olla, kuid iga hea ema teab, et hellust vajavad ka õrnas noorukieas lapsed.
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Wolf Conservation Center
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Emaslind Kerli ja koorunud kurepoeg
Must-toonekurg Ciconia nigra
Pärnumaa pesas koorus esimene kurepoeg. Pesal oli esimest korda pesitsenud emaslind Kerli.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Esimese öö veetsid kuldnokapojad ilma emaslinnu pesakastis viibimiseta
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Kuldnokapojad lahkuvad kahenädalase pesakastis kasvamise järel ümbritsevasse ohtlikusse maailma, aga nii sünnib tavalistel kevadetel. Näis kuidas tänavu.
Hiireviu Buteo buteo
Hiireviude pesitsemist saime jälgida veebikaamera vahendusel 2015. aastal, kui hiireviu oli aasta linnuks. Tänavu võiks meil pesitseda kuni seitse tuhat hiireviude paari ja täiskurnas on hiirte hirmul kolm kuni neli muna.
Video salvestas LK team
Mai keskpaigas sai Alutaguse karuvarjes käidud ja siia videosse kokku pandud need, keda seal sel ööl näha sai ja kuulda oli.
Varjesse jõudsime kella poole kuue paiku õhtupoolikul ja sellest alates on ajalises järjekorras nähtu kokku seatud. Õhtul kella poole üheteistkümnest kuni hommikul kella neljani vaatlemist ei toimund ja ka videos ei kajastu.
Käijaid oli igati rohkelt ja kogu aeg toimus mingi tegevus ja nii kõik videojuppi ära ei mahtunud.
Liigiliselt kuulsime ja nägime : metstilder, kaelustuvi, sinitihane, pasknäär, suitsupääsuke, rasvatihane, salutihane, põhjatihane, kägu, musträstas, linavästrik, laulurästas, metsvint, väike lehelind, sõtkas, aed-lepalind, laukhani, sinikael part, pruunkaru, kährikkoer ja metskurvits.
Video salvestas ja pildistas Karl Ander Adami
Punarind laulmas
Punarind Erithacus rubecula
Meisterlaulikuid punarindu kuuleme laulmas nii maal kui linnas (kauplustes kuuleme sageli helilindilt punarinna laulu, teadmata, kes laulab).
Loodusemehe pildipank ja Arne Ader, loodusemees.ee
LOODUSEMEHE PILDIPANGA KÕIGE VANEM ÜLESVÕTE. Kõrvukrätsu pojad on jäädvustatud Otepää mail Aiaste külas 16. juunil 1978. Pildistatud slaidifilmile Orwochrom UT18, digitaliseeritud filmisänneriga CanoScan FS-4000US ja korrigeeritud moodsa tarkvaraga Topaz Photo AI. See fotojäädvustus on pakkunud vaatajatele silmarõõmu juba 47 aastat!
Juhtus nii, et veebiajalugu talletav ajamasin Wayback Machine ahvatles mind ajarännule möödunud sajandivahetusse — aega, mil sündis veebiandmebaasil põhinev Loodusemehe pildipank.
Kuidas Loodusemehe pildipank on aastate jooksul kasvanud?
Pildistas LK-team
Ojamõõl kasvukohal
Ojamõõl Geum rivale
Ojamõõlad kasvavad lehtmetsades, niisketel niitudel, metsaservadel ja sageli allikate ümbruses. Ojamõõlu aetakse vahel segi varakevadiste karukelladega hoolimata sellest, et esimene eelistab niiskeid ja teine pigem kuivi või isegi liivaseid kasvukohti.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
