Põder kaotab varsti sarved
Põdrapullile jäävad pärast jooksuaega sügisel rasked sarved veel mõneks ajaks pähe, kuid enamasti on jõuludeks isapõdra pea kerge.
Foto: Kalmer Lehepuu
Põdrapullile jäävad pärast jooksuaega sügisel rasked sarved veel mõneks ajaks pähe, kuid enamasti on jõuludeks isapõdra pea kerge.
Foto: Kalmer Lehepuu
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Foto: Peep Saluvee
Sügis on jõudnud igasse metsaserva, tuues kaasa iseloomuliku värvidemängu ja melanhoolse, kuid kauni meeleolu.
Varem lopsakalt rohetanud sõnajalad on nüüdseks omandanud sügava kuldkollase tooni, valmistudes talveks. Just sel hetkel, kui päike hakkas silmapiiri taha vajuma, leidsid selle madalad kiired tee läbi puude ning langesid otse metsa ääres kasvavatele sõnajalgadele.
Tulemuseks oli lummav vaatepilt: erkkollane sõnajalapuhmas säras tumedama ja juba varjudesse sukelduva metsa taustal.
Sel pühapäeval, 26. oktoobril läheb Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga üle talveajale. See tähendab, et ööl vastu pühapäeva kell 4.00 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, kella 3.00 peale. Inimeste jaoks tähendab see üht lisatundi und, kuid loodusele on see vaid üks tavaline sügispäev.
Eesti Ornitoloogiaühing, eoy.ee
Eesti metsades toimunud lindude pesitsusaegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.
Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.
Järva vald on üks vähestest, kelle vapi peal on kujutatud looma. Jõhvi vallas on hirv, Otepääl ja Põhja-Pärnumaal näiteks karu, Saarde vallas ilves. Et Järval vallas on lausa hunt, on väga tore.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Eesti Loodusmuuseum
Viimasel ajal on Kagu-Eestist tulnud teateid puumavaatlustest. 16. oktoobrist on puumat koos kodumaise kaslase ilvesega
võimalik oma silmaga vaadata ka Tallinnas Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“. Muuseumi kogudest ekstra välja toodud puuma ja ilvese topiseid kõrvutades saab uurida kahe kaslase erisusi ning mõelda kriitiliselt kaasa, kuidas puuma üldse Eestisse võib sattuda ja siinsetes oludes hakkama saaks.
Sügisesed teated Kagu-Eesti puumavaatlustest on tekitanud küllalt elevust, ent siiani puuduvad ametlikud kinnitused, et tegu oli tõepoolest puumaga.
LK tiim
Sügis on saabunud ning metsad säravad taas värvilistes toonides. Metsaelanikud valmistuvad tasapisi talveks.
Osa linde suundub lõunamaale, et veeta seal külmemad kuud, samas kui teised liigid on kohastunud siinse karmima kliimaga ja suudavad selle raske aja kasina toiduvaruga üle elada.
Metssea lõhnataju on väga hea, nagu näha Tarmo Mikussaare rajakaamera videost, kus ta nuhutab ja nuhib kahtlustavalt inimese pandud kaamerat maisipõllul, et teada saada, kas peaks ära jooksma.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Punase tamme lehed hakkasid värvuma
Nädal oli soe ja sajune. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 6,3…10,4 kraadi piires, mis ületas soojematel päevadel normi (keskmine 1990-2020) ligi kolme kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis teisipäeval 15,0 kraadini ja kolmapäeval 15,1 kraadini. Nädala kestel õhus öökülma ei esinenud. Jahedamatel öödel registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks kolmapäeval 3,3 °C, laupäeval 2,6 °C. Kolmapäeva hommikul oli rohul märgata nõrka halla, laupäeval sadas hommikul juba vihma.
Arne Ader
Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt.
Mis peitub sügisese värvimängu taga ja miks iga puu ning iga sügis on veidi erinev? Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte sellest, mis puulehtede värve kujundab.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Arujumikas
Nädal oli kuni pühapäevani normist jahedam, sagedaste öökülmadega ja sademeteta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast laupäevani (kaasa arvatud) 3,6…6,3 kraadi piires, mis oli normist (keskmine 1991-2020) kahe kuni viie kraadi võrra madalam. Enamikel hommikutel valendas rohi hallast ja paaril hommikul esines udu. Kõige tugevam öökülm registreeriti teisipäeva hommikul, kui minimaalne õhutemperatuur langes kella kaheksa paiku Jõgeva ilmajaamas -3 °C. Eelneval ööl võis põhjataevas jälgida virmalisi. Päevad olid valdavalt päikselised ja nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kolmapäeval 12,5 °C.
National Geographicu, Los Angeles Timesi ja BBC põhjal
Jane Goodall esinemas Mizzou Arenal. Foto: Mark Schierbecker, Wikimedia Commons
Briti etoloog ja primatoloog Jane Goodall muutis jäädavalt meie arusaama iseendast. Kõik sai alguse 1960. aastal, kui noor Goodall, kuulsa antropoloogi Louis Leakey soosik, saabus praeguse Tansaania Gombe Oja rahvuspargi metsikutele kallastele. Teadusmaailmas valitses toona kindel veendumus: inimene on ainus olend, kes valmistab ja kasutab tööriistu.
Kuid ühel vihmasel 1960. aasta oktoobripäeval nägi Goodall midagi, mis pidi selle müüdi maatasa tegema.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.