Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Koehne pihlaka viljad on valged ja linnud on need söömata jätnud
Esmaspäevast neljapäevani (k.a) püsisid tavapärasest soojemad sompus sajused ilmad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus siis 5,1…7,1 °C piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) nelja-viie kraadi võrra. Öösiti külmakraade ei esinenud.
Rohetav põllumaastik Painkülas
Sombusesse novembrikuusse sobib kirgastuseks mõnus video huntide rahulikust igapäevaelust.
Video: Trent Sizemore Photography
Põdrapere raudteed ületamas.
Foto: Tarmo Mikussaar
Inimesed on põtru jälgides aru saanud, kuidas luua uusi teid nõnda, et loomade edasi-tagasi liikumine oleks jätkuvalt tagatud. Iga uue autotee rajamisel tuleb tähelepanelikult tundma õppida just kohalikke põtru.
„See tähendab, et kui me arvestame põdra vajadustega, siis juhtumisi sobivad need väga hästi väga paljudele teistele liikidele nagu metskitsedele, metssigadele, karudele, huntidele, s.t meie kõige suurematele ja eriti tähtsatele imetajatele, aga samuti ka väiksematele – rebastele, kährikkoertele,“ kommenteeris põdra liikumisteede ekspert Ragne Erimäe eelmisel kolmapäeval aasta looma fotonäituse avamisel Ülemiste keskuses.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Üksikud vahtrad olid esmaspäeval veel lehes, kolmapäeval puhkus tuul need lehed puult maha
Kirja pani Margit Turb
Fotode autorid on Merili Lillemets ja Margit Turb
Mudakonn. Foto: Margit Turb
Sellesügisesed kahepaiksete sigimisveekogude tööd on tehtud: taastati 22 väikeveekogu, neist 11 Otepää looduspargis, 2 Haanja looduspargis ja 9 Sadramõtsa loodusalal.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ raames on viimastel aastatel pööratud eraldi tähelepanu kahepaiksete kudemispaikade taastamisele. Eesmärgiks on parandada elutingimusi haruldaste kahepaiksete – harivesiliku ja mudakonna – jaoks, et tagada nende liikide parem püsimajäämine Eestis. Projekti raames on viimasel viiel aastal taastatud üle 90 väikeveekogu üle kogu Eesti. Järgmisel aastal on plaanis jätkata tööd veel kümmekonnaga.
Isadepäeva puhul on paslik jagada lugusid headest hundiisadest, keda, olgem ausad, on selle liigi seas jalaga segada. Kui eelmisel aastal rääkisime Yellowstone’i “superhundist” teadusliku nimega 21M, siis tänase isadepäeva kangelaseks on tema väimees, samuti Yellowstone’i üks kuulsamaid kriimsilmi, hunt 755M. Tegemist on hundiga, kel ainsana Yellowstone’i rahvuspargi ajaloos õnnestus elu jooksul rajada kaks hundikarja! See aga ei tähenda, et tema elu oleks olnud lust ja lillepidu. Vastupidi. Pigem iseloomustab teda moto “kui poleks ebaõnne, poleks üldse mingit õnne”.
Tekst: Laura Kiiroja
"Restu paisjärve ümbrus on üsna ürgse iseloomuga. Seal läheb fantaasia tööle. Nii siis tekkiski selle vaatega kujutlus, et Pühajõge ületab üks puuolend," kirjutab Hiite kuvavõistluse võidupildi kohta autor Leida Laureliine Uuspek, kes jäädvustas foto Väike-Emajõe ehk Pühajõe ääres. Võidutöö pälvis ka 1000 euro suuruse auhinna.
Lõpule jõudnud ajalooliste looduslike pühapaikade18. rahvusvahelise kuvavõistluse hindamiskogu jagas 22 kategoorias välja 24 auhinda.
Ajakirja Eesti Loodus tänavuse, 26. fotovõistluse tulemused kuulutati välja ja auhinnad anti kätte 6. novembril Tartu loodusmajas. Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti suurim ja pikaajalisim loodusfotokonkurss, mida on korraldatud igal aastal juba alates 1999. aastast.
Üldvõidu ehk loomafotode peaauhinna on pälvinud Remo Savisaar fotoga "Aasta saak": mink on saanud kätte emase sinikael-pardi (avapildil).
"Enamasti toituvad mingid talvisel ajal kaladest ja konnadest. Suurema saagi tabamine on äärmiselt haruldane. Juhtusin olema täpselt õigel ajal õiges kohas," on Remo Savisaar kirjutanud oma võidutöö tutvustuses.
Noorte kategoorias sai loomafotode peaauhinna Verner Kaur, kes on pildil jäädvustanud lauluritsika püüdnud noore käo.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Jagame taas üht Rootsis, Vildriketi loomaaias asuvas Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis tehtud videot, mille saatis meile Vaike Kermas. Siin videos näeb rahulikku hundipere igapäevast kulgemist loomaaias, kuid tähelepanu tasub pöörata video poole peal (1:11-1:45) nähtavalt “draamale”, kus ilmneb, mida tähendab "kutsikalitsents" ja hundikarja hooliv suhtumine noorematesse pereliikmetesse.
Video: Vaike Kermas
Tekst: Laura Kiiroja
Foto autor Verner Kaur. Pilt osaleb tänavusel fotovõistlusel noorte kategoorias.
Eesti Looduse 26. fotovõistlusele saadetud tööd on hinnatud ning enim tähelepanu pälvinud pildid välja nopitud. Auhinnasaajad selguvad fotovõistluse lõpuüritusel neljapäeval, 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas.
Üritusel vaadatakse võistlusele saadetud fotosid ja kuulata saab sekka head muusikat Taisto Uuslaililt.
Oodata on kaht fotograafiateemalist ettekannet: Ivo Kruusamägi arutleb, mis teeb fotost teadusfoto ning Heiko Kruusi räägib loodusfoto heast tavast. Üritusel loositakse välja auhinnad nende vahel, kes osalesid tänavu suvest sügiseni toimunud Eesti Looduse videovõistlusel "Märka Eesti loodust!".
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
