Aastast aastasse, alates hilissügisest kuni varakevadeni, mil hundid on rohkem liikumas, hakkavad sagenema ka huntide ja koerte konfliktid. Ning samuti kirjutised meedias, mis koerte ja huntide suhteid ebanormaalseks peavad.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja
Kõigepealt nimetame ära, mis hunte alates hilissügisest rohkem liikuma paneb. Põhjuseks on mitu faktorit. Esiteks on möödunud kevadise pesakonna kutsikad piisavalt suured, et ülejäänud karjaga jahiretkedel kaasas käia. Teiseks on lähenemas paaritumishooaeg: tuleb oma territooriumil kiivalt silma peal hoida; ülemöödunud pesakonna (või veelgi vanemad) noorloomad hakkavad sünnikarjast lahkuma ja endale partnerit otsima. Kolmandaks ajab hundid kindlasti rohkem liikvele hundijahi hooaeg.
Sellega seoses on suurem ka koertega kohtumise risk. Hundid ja koerad on lähedalt sugulased ning suutelised omavahel sigimisvõimelisi järglasi saama. Seetõttu võivad nad üksteist tajuda nii konkurendina kui paaritumispartnerina. Väiksemad koeratõud meenutavad kahtlemata hunditele saakloomi. Igal juhul pakuvad koerad ja hundid üksteisele alati huvi. See huvi on vastastikune ehk hunte tõmbavad ligi hulkuvad või koduaias olevad koerad ning koerad omakorda ajavad metsas sageli hundi jälge.
Kuna meedias ja sotsiaalmeedias armastatakse sisuliselt kõiki hundi ja koera kokkupuuteid ebanormaalseks hundi käitumiseks tembeldada, siis rõhutame veel kord mõnda olulist punkti:
Hundid ei pea koeri kartma - olenemata sellest, kas koerad hauguvad või mitte. Koera mittekartmine ei ole ebanormaalne hundi käitumine. Ainsad koerad, kellel on potentsiaali hunte heidutada, on karjakaitsekoerad.
Kui elate piirkonnas, kus elab ka hunte, võtke oma koerad ööseks (ja koidu/videviku ajaks) tuppa.
Kõige ohustatumad on ketikoerad, sest neil puudub igasugune võimalus ennast kaitsta.
Ära lase oma koeral vabalt ringi hulkuda.
Kui jalutad koeraga metsas, kus elab hunte, hoia koer rihma otsas.
Hundid on koertele ohuks olnud aegade algusest saati ning seda igas riigis. Tegu ei ole uue fenomeniga, mis justkui näitaks, et meie hundipopulatsiooniga oleks midagi korrast ära.
Igaks juhuks ka meeldetuletus, millal viitab hundi käitumine vähenenud inimhirmule: siis kui hunt läheneb ise või laseb inimesel endale läheneda KORDUVALT vähem kui 30 meetri kaugusele ning seejuures saab hunt aru, et tegu on inimesega (ehk inimene ei asu hoones või sõidukis). Lähemalt saab selle kohta lugeda inglisekeelsest juhendist, mis koostati Euroopa liidu LIFE´i projekti WolfAlps käigus:
Plakat hundi ja inimese suhetest.
Allikas:https://www.lifewolfalps.eu/en/ho-visto-un-lupo/
