Talilinnukaamera - tamme-kirjurähn

Eingereicht von Looduskalender - So., 20.01.2019 - 12.12
Autorid

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Textkörper

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Linnuharulduste komisjoni andmetel vaadeldi tamme-kirjurähni Eestis esmakordselt 06.10.1895 Saaremaal Tika külas ning järgneva ligikaudu saja aasta jooksul tamme-kirjurähni Eesti aladel ei kohatud. Järgmised linnuharulduste komisjoni poolt kinnitatud teated pärinevad 20. sajandi viimastest kümnenditest: 04.10.1980 vaadeldi ühte lindu Petseri linnas, 13.10.1990 rõngastati üks isend Pärnumaal Kabli linnujaamas ning ühte tamme-kirjurähni vaadeldi 02.-03.09.1993 Viljandimaal Sürgaveres. Ehkki tamme-kirjurähni esmasleid pärineb Saaremaalt, ei ole seda liiki hiljem Eesti läänesaartel kohatud.

Tamme-kirjurähnil on sarnaselt suur-kirjurähniga kaks suurt valget õlalaiku ning noore suur-kirjurähniga ühte moodi alati punast värvi pealagi. Siiski on tamme-kirjurähn suur-kirjurähnist väiksem, tema küljed on triibulised ning sabaalune on roosa. Lisaks jätab tamme-kirjurähni nägu võrreldes suur-kirjurähniga palju heledama mulje, sest pea ja kaela küljel olev must haberiba on erinevalt suur-kirjurähnist palju väiksem ega ulatu noka ja kukla musta alani. Ka nokk on tamme-kirjurähnil lühem ja peenem kui suur-kirjurähnil.

Erinevalt teistest Eestis elavatest rähnidest trummeldab tamme-kirjurähn harva; liiki on lihtne tuvastada iseloomuliku valju vääksuva häälitsuse järgi.

Tamme-kirjurähni toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed, kuid talle meeldib kevadel ka vahtra ja kase mahla juua (limpsida). Talvel käib ta meelsasti inimese pakutavaid rasvapalle söömas.

Tamme-kirjurähni kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Tamme-kirjurähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tamme-kirjurähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.