Talilinnukaamera - tamme-kirjurähn

Enviado por Looduskalender el Dom, 20/01/2019 - 12:12
Autorid

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Cuerpo

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Linnuharulduste komisjoni andmetel vaadeldi tamme-kirjurähni Eestis esmakordselt 06.10.1895 Saaremaal Tika külas ning järgneva ligikaudu saja aasta jooksul tamme-kirjurähni Eesti aladel ei kohatud. Järgmised linnuharulduste komisjoni poolt kinnitatud teated pärinevad 20. sajandi viimastest kümnenditest: 04.10.1980 vaadeldi ühte lindu Petseri linnas, 13.10.1990 rõngastati üks isend Pärnumaal Kabli linnujaamas ning ühte tamme-kirjurähni vaadeldi 02.-03.09.1993 Viljandimaal Sürgaveres. Ehkki tamme-kirjurähni esmasleid pärineb Saaremaalt, ei ole seda liiki hiljem Eesti läänesaartel kohatud.

Tamme-kirjurähnil on sarnaselt suur-kirjurähniga kaks suurt valget õlalaiku ning noore suur-kirjurähniga ühte moodi alati punast värvi pealagi. Siiski on tamme-kirjurähn suur-kirjurähnist väiksem, tema küljed on triibulised ning sabaalune on roosa. Lisaks jätab tamme-kirjurähni nägu võrreldes suur-kirjurähniga palju heledama mulje, sest pea ja kaela küljel olev must haberiba on erinevalt suur-kirjurähnist palju väiksem ega ulatu noka ja kukla musta alani. Ka nokk on tamme-kirjurähnil lühem ja peenem kui suur-kirjurähnil.

Erinevalt teistest Eestis elavatest rähnidest trummeldab tamme-kirjurähn harva; liiki on lihtne tuvastada iseloomuliku valju vääksuva häälitsuse järgi.

Tamme-kirjurähni toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed, kuid talle meeldib kevadel ka vahtra ja kase mahla juua (limpsida). Talvel käib ta meelsasti inimese pakutavaid rasvapalle söömas.

Tamme-kirjurähni kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Tamme-kirjurähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tamme-kirjurähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.