Video: nii võib käituda "hulluvõitu" metsis?

Eingereicht von Looduskalender - Don, 07.11.2019 - 14.14
Autorid

Video salvestas ja kommenteeris Villu Karjus

 

Textkörper

Pärnumaa sügiseses männimetsas liikus metsis ümber minu ringe tehes aiva lähemale ja lõpuks ka ründas üritades kahel korral mulle pähe lennata. Mõistetavalt jäi ründehetk videost välja sest pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

 

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

 

Sagedamini kohatakse nn „hulle“ metsisekukki kevadel. Suvisel ja talvisel ajal pole lindudel sellist käitumist täheldatud. Hälbega isendeid võib uuesti kohta alates augusti kuust ja on kindlasti päris hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone metsisekukk.

Metsiste elupaikadeks sobivad näiteks rabastuvad metsad, kus metsarinne on üle kaheteist meetri kõrge. Kuid metsaraided pole metsiste elutingimusi halvenenud ainult meil, vaid kogu Euroopas.

Talvel elutsetakse paiksed linnud männikutes, kuid vähemal määral ka männi ja kase segametsades. Alla kuuekümne aastastes metsades metsised ei elutse. Loendusandmed, kui metsiste seire näitavad, et üle poole meie metsistest elutsevad just saja aastastes metsades.

Septembri teisest poolest alates on metsisekuked liikunud oma nn kodupiirkonda, mis asub üldjuhul alla kilomeetri kevadise „metsisemängu“ paiga lähedusest.

Peale kevadist metsisemängu on linnud üpris laialt ringi liikunud. Kui aga selle aja sees on toimunud kodumetsas suured muutused (näiteks lageraie), siis sellist kohta metsised enam „omaks“ ei võta.

Metsiste väljakujunenud mängupaikade vanus võib küündida kuni 120 aastani. Uurijate andmeil võivad metsised taluda veel kuni poole hektari suuruseid, aga kitsaid, umbes kolmekümne meetri laiuseid raielanke.

Viimase poole sajandiga on meie loodusest kadunud üle poolte teada olnud metsiste mängupaikadest. Looduslikult säilinud Eesti mandri metsades pesitseb tuhatkond metsise paari, meie saartel metsiseid enam ei elutse. Olukord on rohkem, kui halb.

„Hulludeks metsisteks“ kutsutakse tavapäratu käitumisega linde, kes võivad vahel ilmuda isegi inimasulatesse. Nagu videost nähtub võidakse inimese suhtes metsas päris ähvardavalt käituda.

Esmakordselt täheldati metsisekuke ebaharilikult agressiivset käitumist 1938. aastal Hiiumaal. Mandril alles 1961. aastal ja „hullu“ metsisekana 1964. aastal.

Käitumishäiretega metsisekukkede ja -kanade suhe võiks hetkeseisuga olla 2:1 ning selliseid metsiseid kohatakse aastas kuni kümmekond - nn hullud linnud elavad erakutena või liiguvad liigile mitteomases ümbruses.

Ornitoloogidel puudub teave, kas hälbega linnud paranevad leides omale sobiva elupaiga või on tegu hormonaalse regulatsiooni häirega?

Tags

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.