Kiidjärve asurkonna olukord oli halb juba enne raiet (A.-J.Martin). Õpperada avati 2006. a. kompensatsiooniks Akste kaitseala sulgemisele. Akstest Kiidjärvele edasi kandunud turismikoormuse ja asurkonna äärealadel tehtud lageraiete koosmõjul halvenes seisund. Lisaks oli raie eelne 2018. suvi kuklastele pika põua tõttu raske. Sellest andsid märku kokku kuivanud pesakoonused. Oli peresid, kes pesa suuruse 2,5 m põhjadiameetrilt kokku tõmmanud ühele meetrile. 

Raiuti 2019. a. veebruaris. Paarikümne tonniste raiemasinate lahkumise järel tuli oodata, milline on kuklaste vastus toimunule. Kas vallandub sõda nagu 1998. a Valgesoo röövraie järel? Või lasevad naaberpesad lageda taeva alla jäänutel rahulikult oma metsa ümber kolida? Või toimub vaikne hääbumine?

Üheksa kuu jooksul ajavahemikus 2019-2020 tegin 12 vaatlust õpperadadega piirnevatel raietel KJ109-7 (lageraie) ja KJ112-4 (männi, harvendus). Mõlemad peaaegu võrdse pindalaga. Esimese vaatluse käigus sai kohe selgeks, et aegjärgse raie männikus KJ112-4-l, mis asub õpperaja väravas, on märgatavalt väiksem ja hajutatum asurkond, sest kuklased eelistavad kuusemetsa. 

Märksa väljakutsuvam on jälgida õpperaja tagaosas asuva kunagi kuuserikkal lageraiel toimuvat. Kaardistasin raiejärgselt allesjäänud pesad ja nende seisundid geomärgistatud fotodega ning kandsin kaardikihtidele.  

KAART: LINK

Märtsis oli vaikne. 

17. märts, kohati veel lumine, liikumist pole. 

24. märtsi päikeselisel vaatluspäeval tõusis temp 9 kraadini kuid ikka valitses vaikus. Lendasid liblikad ja lepatriinud, kuid pesatippe kaunistavad ainult rähnide rapitud kuusekäbide rootsud ja lestmed. 

Aprillis algab vaikne sündmuste areng. 

19. aprilli päikselisel päeval leian esimesed pesade tipus tihedalt kokku liibunud kuklastekogumid. Mulje, et vahetult väljaveoteede kõrval olevate pesadel on sipelgad vähe ja hajusalt (50-100 isendit), kaugematel rohkem. 

28. aprilli päikselisel päeval näeb, et vähimate isenditega kaetud pesade pinnad on lankide keskel ja väljaveoteede servades (pinnasesurve on talvituskambrid puruks litsunud?). Aktiivseid radu väljus vaadeldud 30-st pesast ainult ühes - seegi liiklus toimus traktori rataste all purustatud ja langi serva jääva suurema pesa vahel. Teistes on märgatav ainult üksikute kuklaste hajus liikumine väljaspool pesakoonust. Selgelt intensiivsem ja rohkemate isenditega liikumine on pesades lankide äärealadel, kus on ühendus metsaga. Üksikuid toimekaid pesasid leidus ka lankide keskelt (seal kus säilinud 4-5 puud rühmana). 

Kõrvalekaldeid võib kahtlustada ka küllaldases soojuses kümblevates pesade puhul, millel terav koonus viitab justkui hea tervise juures talvituma läinud perele, kuid liikumine koonusel on olematu. 

Kasekännud on „nutnud“ lombitäite kaupa kasemahla, kuid ühtki putukat pole pidulauda külastamas (kask varustab kuklaseid varakevadel rohke kasemahlaga. See on väga oluline, kuna lehetäiasurkonnad nii vara ei toimi). 

Neli kuklasepesa on traktoriga puruks sõidetud. Pesadel on risti-rästi pealelangetatud alusmetsa, mis võsasaagidega langetatud enne harvesterite saabumist.

27. mai päikseline päev. Sipelgate massilist migreerumist ega sõjategevust pole õnneks näha, kuid kümned pesad on jäänud elutuks. Kolooniat on külastanud metssiga, kes on  ühe suurematest pesadest maatasa lükanud. Täna ilmneb ka asjaolu, mida varem ei märganud. Et traktorid tulevad siia tagasi. Raiejäätmed ja oksad on langilt välja vedamata. See tähendab, et intensiivselt taastamistööle asunud kuklased ja väljaveoteedele tekkinud ning oksahunnikutega läbikasvanud pesad sõtkutakse teist korda puruks. Kuid seegi pole kõik. Kiidjärve külarahva kaasamisprotokollis on kirjas “Kvartali KJ109 eraldisel 7 pärast  raiet valmistatakse maapind ette ning ala uuendatakse männiga. Metsarajad jäävad mineraliseerumisest ja istutamisest välja.” Mineraliseerimine tähendab metsapinna ümberpööramist ja kõikide allesjäänud kuklasepesade hävitamist. 

Täna kohal käinud putukateadlane Villu Soon, kes spetsialiseerunud herilaste ja kimalaste uurimisele, arvab, et midagi katastroofilist hetkel pole. Raske on temaga nõustuda, sest tagajärjed ilmnevad pikema aja vältel, kui mõned kuud.

02. juuni. Sel ülevaatusel ja pesade ning puude kokkulugemisel ilmneb tasakaalutus. Lageraiel KJ109-7 (4,6 ha), mis läheb ümberkündmisele, paikneb 96 pesa. Miks? Aegjärgsel raiel kus peamiselt kulgeb õpperada (KJ112-4, 4,8 ha) paikneb 37 pesa ja see jääb järgmiseks 5 aastaks alles. Peale viit aastat võetakse seal viimased puud maha. Kas 5 aastat on asurkonna taastumiseks piisav? Samuti paneb imestama, et raieloal on antud luba raiuda 5 tm, kuid silma järgi on raiutud 500 tm.

Hakkab tunduma, et tagumise langi 96 pesa hukkamine on ette määratud. Esiteks pole neile ellujäämiseks jäetud kübetki alusmetsa, ka mitte piisavalt elatuspuid (1-2 puud pesa kohta, kümnekonnal pesal mitte ühtegi) ja teiseks plaanitakse metsapind monokultuuri istutamiseks ümber pöörata. 

Küsitlen õpperaja külastajaid. Et kuidas nemad olukorda tajuvad. Vastuseks enamasti ebalev õlakehitus. Inimesed vastavad, et neile see vaatepilt ei meeldi, kuid nad uskuvat ajakirjanduses levitatud sõnumit, et kuklased vajavad arenguks raieid. 

Sipelgad on meist evolutsiooniliselt üle 100 korra vanemad. Küsimusele, kuidas kuklased 99 milj aasta jooksul enne inimese ilmumist ja raiumise algust elus püsisid, jäädakse vastus võlgu. 

Püüan saada kinnitust laialt kommunikeeritavale väitele, et kuklased kolivad lageraietelt ümber noorendikesse. Käies läbi KJ109-7 ja KJ112-4-ga piirnevaid säilikpuudega pikitud noorendikke u. 10-30 aastaste kuuskedega, ei leia ühel noorendikul ühtegi kuklasepesa ja teisel hakkab silma üks vana kuuse all säilinud pesa. Veel ühel eraomanikule kuuluval võsastuval lageraiel leidub üks pisike tekkiv kuhil. Vaatlus ei veena, et lageraie annaks asurkonnale värsket kasvuenergiat. Küll leiab noorendikest kuklaste looduslike vaenlaste -  metssigade käiguradu, väljaheiteid ja lamamisasemeid.

Kokkuvõte. Oktoobri lõpus, esimeste külmade saabumisel teen kokkuvõtte 2019. vaatluskäikudest.

Suurt sõda ei tulnud, kuid allakäiguprotsess on käima lükatud: osa asurkonnast hävitatakse edasiste metsandustööde käigus, osa jääb kiratsema kuni uue lageraieni. Asurkonna seisundit halvendab veelgi taastuma hakkav metssigade populatsioon ja turismikoormuse jätkumine. Sipelgad pole taastumisaega saanud. Kahjulikud mõjud tunduvad liituvat ja põimuvat. Üksteisele lühikese ajaga järgnevad lageraied + külastuskoormus + sea-, karu- ja linnukahjustused. 

2020. a. esimene vaatlus toimub 08.02. Tõeks saab kartus, - mõlemad asurkonna langid on maaomaniku poolt mineraliseeritud, (üles küntud seemnete idanemise parandamiseks) ja seda tehtud oksi välja vedamata. Endine sipelgalinn näeb välja nägu Hiroshima peale aatomipommi plahvatust. 

Novembritormis on ümber kukkunud 18 (76-st allesjäetust) toitepuud. Osa kukkunud pesadele, osa ümber paiskunud koos juureringil asunud kuklasepesaga. Juurte all on paljastunud pesakambrid ja käigud. 

Künnivaalud kohati viiludel serviti püsti ja kõikjal turritavad murdunud oksad, puud, ja kännud. Sel päeval on õhuke lumekiht ja pikemat ringi ette ei võta.

24.02.2020. Vabariigi aastapäev. Lumi läinud, pildistan fotosid ümberpaiskunud sipelgapesade sügavustest. Püüan välja mõelda põhjuseid mis on muutnud nii järsult metsameeste suhtumist metsakahjurite biotõrjesse, et hoolikalt sipelgakaitselt on üle mindud oma liitlaste hooletule hävitamisele. Meenuvad aastakümnete tagused metsavahtide poolt piiretega ümbritsetud sipelgapesadest, juures teavitustahvlid. 

VIDEO: Kiidjärve õpperaja raiete tagajärgedest kuklastele

10.03.2020. Teen droonilt asurkonna vaatluse. Tugev tuul, ohtlik lennata. Tänaseks on lageraie KJ109-7 (4,6 ha) 76-st toitepuust ümber kukkunud juba 27 (varem 18). Droonivaates on ilusti näha ka põhjus. Lank on kolmest küljest tuultele avatud. Põld-põld-madal noorendik. Tuulevarju pakub ainult ühest küljest kasvama jäetud vääriselupaik. Metsa varjus kasvanud pindmise juurestikuga kuused ei jää tormituultega rinnutsi üksi jäädes püsti. Taevast alla vaadates paistavad langile tõmmatud vaod nagu üraskikäigud kuuse koore all.

Esimesed kuklaste kogumid üksikute pesade pinnal. Rähnid on käinud pesades “vanni võtmas”. Pole märke, et 2020 aastal oleks olukord paranenud, lõpetuseks võiks siia kopeerida 2019. a. vaatluste kokkuvõtte. Täiendusega, et asurkonna allakäiku kiirendavate tegurite hulka lisandub tõenäoliselt ümbritsevate põldude mürgitamise alustamine kevadel.

Õpperaja asurkonnast peegeldub tegelik maailm, Kiidjärve loodusmaja seinamaalilt võib näha ideaali - kuidas see võiks ja peaks olema. Minge siis vaatama. Mõlemat. Õppimine ja haridus seegi.

Möödunud aastal käis metsaraie aegu kohapeal Arne Ader. Tutvu lähemalt: LINK

Postimehe artikli autor Kaido Kama: LINK