Väike-kirjurähn Dendrocopus minor
Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)
Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.
Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.
Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“
Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)
Väike kirjurähn trummeldab oma suuremast sugulasest, suur-kirjurähnist muidugi vaiksemalt ja trummeldus kestab umbes poolteist sekundit
Meie looduslikud metsad on keerukad ökosüsteemid ja kui lageraie järgselt istutakse puid, siis me saame puupõllu, kuid sellisest istandikust kasvab majandusmets, mis ei arene enam loodusmetsaks. Uute elupaikade otsingutele peavad siirduma rähnid, kes omale igal aastal uue pesaõõnsuse ja puhkepesi rajavad. Rähnidega koos viisteist metsalinnu liiki, kes pesitsemiseks just rähnide rajatud pesaõõnsusi kasutavad.
VIDEO: väike-kirjurähn rajab omale pesaõõnsust: LINK
Loe väikesest-kirjurähnist: LINK
Väike-kirjurähnide vaatlused: LINK
