Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kolmandale osale.
Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?
Milles seisneb see fenomen?
Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.
On selgunud, et eesti keeles ei olegi olemas üldistavat sobivat oskussõna Eesti metsades juba toimunud ja jätkuva madalakvaliteedilise ulatusliku raietegevuse tagajärgede ning väga ulatuslike metsamaastiku muutuste kohta. Oluliste muutuste kohta maastikupildis on seriaalis kasutatud sõna - arhipelaag (saarestik, saarterühm), viidates sellele, mis on järgi jäänud suurtest põlistest metsamassiividest.
Siin on kaasa ja edasi mõtlemise võimalusi sobiliku uue oskussõna leidmiseks Eesti metsakultuuri kontekstis.
Huviline saab tutvuda "Metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte“:
Videoseraali eelmised osasid: LINK
Eesti metsa tulevik ? - II osa: LINK
Eesti metsa tulevik ? - I osa: LINK
