Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 70 000-100 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Talvel on leevikesi Eestis hinnanguliselt 100 000–300 000 isendit.

Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli märkamata

Kui leevikese nukratooniline vilejas kutsehüüd on hästi kuulda, siis tema laul on väga vaikne katkendlik jada nukratest viledest, karedatest kurinatest ning täksivatest ja kriiksuvatest silpidest.

Leevikese häälitsused: https://xeno-canto.org/83649

Leevikese laul: https://xeno-canto.org/350476

Leevikese peamiseks toiduks on puude pungad, marjad ja mitmesugused seemned, kuid poegi toidavad nad putukatega. Toidumajade juures käivad leevikesed kas üksi või väikeste salkadena, kuid sõltuvalt kohast ja ajast võib korraga toidumaja juures kohata ka mitutkümmet lindu.

Leevikese häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Leevikese vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

LK foorum on külalised salvestanud: LINK

Varem tutvustatud:

Rasvatihane: LINK

Sinitihane: LINK

Põldvarblane: LINK

Pasknäär: LINK

Salutihane: LINK

Põhjatihane: LINK

Puukoristaja: LINK

Musttihane: LINK

Suur-kirjurähn: LINK

Hallpea-rähn: LINK

Tutt-tihane: LINK

Harakas: LINK

Raudkull: LINK

Rohevint: LINK