Mustlagle       Branta bernicla

Kohe alustuseks näeme Arne fotol nii vana, kui noorlindu – viimase kaelaküljel me valget poolkaare kujulist laiku veel ei näe.

Eesti kaudu rändajad pesitsesid Lääne-Siberi tundrates, aga mere läheduses. Vahel on meil võimalus inimestega vähe kokku puutunud linde üpris lähedalt vaadelda.

Hanelistele omase kehahoiakuga, pea nõgimusta sulestikuga lagled nagu nimigi osundab. Valgepõsk-lagledest veidi pisemad: emaslinnud umbes kilo ringis, vanad isaslinnud vahel üle paari kilo. Tuhkhall rinnasulestik, päraalune ja sabasuled silmapaistvalt valged, nokk ning jalad mustad. Sihvaka lennupildiga, aga veidi tahapoole hoiduvate tiibadega. Mustlagled ei ole jahilinnud.

Rännatakse nii mööda loodepoolset mere-, kui Peipsi rannikut. Toitutakse nii rohealadel, kui põldudel, viimase on mustlagled oletatavalt liigikaaslaste eeskujul omaks võtnud.

Kohata võime rändureid veel novembri keskel, viimaseid isendeid detsembris.

Vaatlusandmed kinnitavad, et ränne algas juba septembri lõpus: LINK

Mustlagled