Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )
Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.
Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.
Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.
Kuula tutt-tihast: LINK
Mandri-Eestis on tutt-tihane üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja, kuid Eesti läänesaartelt teda ei leia. Tutt-tihaseid pesitseb Eestis 30 000–50 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse 80 000–120 000 isendit.
Pesa ehitab tutt-tihane puuõõnsusse või ka pesakasti, aga tema pesi on leitud ka vanadest oravapesadest, varese või röövlindude vanade pesade okstevahelistest tühimikest, aga ka puujuurte- ja oksterägast. Tutt-tihase pesa paikneb suhteliselt madalal, enamasti maast kuni kolme meetri kõrgusel. Pesitsust alustab tutt-tihane Eesti tihastest kõige varem – aprilli keskpaigas, mil teised tihased alles pesa ehitavad, võivad tutt-tihase pesas juba pojad kooruda. Tutt-tihane võib vajadusel rähni kombel pesaõõnsust suuremaks raiuda, kuid seda vaid pehkinud puudes.
Tutt-tihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane.
Tutt-tihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tutt-tihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
LK foorum on külalised salvestanud: LINK
Varem tutvustatud:
Rasvatihane: LINK
Sinitihane: LINK
Põldvarblane: LINK
Pasknäär: LINK
Salutihane: LINK
Põhjatihane: LINK
Puukoristaja: LINK
Musttihane: LINK
Suur-kirjurähn: LINK
Hallpea-rähn: LINK
