Foto Arne Ader
Soopardid
Soopart Anas acuta
Läbirännet on merel juba märgatav, aga massränne alles algamas, mis kestab veel oktoobrikuus. Rändepeatusi tehakse Väinamerel, Haapsalu ja Matsalu lahtedel. Meil haruldaseks muutunud liik, keda võis pesitseda vaid mõnikümmend paari.
Kui kevadrände aegu kandsid isaslinnud päris kenitlevat sulestikku, siis juuli lõpust alates sarnaneb ka nende välimus emas- ja noorlindude tagasihoidliku „pardipruuniga“.
Mille osas soopardid siis silma paistavad? Ujupartide seas on neil silmatorkavalt pikk kael, sale keha ja pikad teravaotsalised sabasuled. Sulestik paistab heledama pruunina, kui sinikaeltel ja veidi heledamalt halli tooni veel lisaks. Pikkust kuni kuuskümmend sentimeetrit, tiibade siruulatust suurematel isenditel kaheksakümmend sentimeetrit ja kaalu kilo ringis, kuid noor- ja emaslindudest on vanad isaslinnud kuni pool kilo raskemad Soopartide nokavärviks on sinakashall mustaga, kusjuures isaslindudel on sinakat tooni nokal rohkem.
Rändepeatustel toitutakse nii meres leiduvatest selgroogsetest, kui taimsest toidust. Rännatakse nii päeval kui öösel, tegu kirete ja vastupidavate lendajatega – juba kehakuju annab sellest märku.
Soopartide vaatlused: LINK
