Foto Arne Ader
Kimalas-lottsuru
Kimalas-lottsuru Hemaris fuciformis
Oleme harjunud märkama surude lendu õhtusel ajal ja nii ongi enamate suruliikidega, keda meie looduses võib kohata (neid elutseb meil seitseteist liiki).
Päevasel ajal tegutsejat võib pea eksimatult pidada kimalas-lottsuruks, teised liigid puhkavad sel ajal puutüvedel olles tänu heale varjevärvusele suht vähemärgatavad.
Surud kuuluvad liblikate sugukonnaga – selliste tüsedakehaliste ning teravatipuliste tiibadega, kes on maru head lendajad, kui võrrelda teiste liblikatega (tiibu suudetakse maru kiiresti liigutada, seda saadab mõnusalt vurisev heli) samas täiesti arvestatavad rändurid, kes suudavad läbida arvestatavaid vahemaid.
Aga millest selline nimi – suru? Eks otsesest tegevusest suruma – õienektaris toitumisel sooritatakse paigallendu ja õiele ei laskuta ehk seda toimingut kutsutakse „surumiseks“.
Kimalas-lottsuru näeb ju oma vöödilise tagakeha ning läbipaistvate tiibadega üpriski kimalase moodi välja. Alumisel Arne pildil on näha ka pikk imilont, mis ulatud päris sügavale õide.
Kimalas-lottsuru
