VIDEO: Hundi ja jahikoera kohtumine Soomes – ja koera ei söödudki ära! Pärnumaa juhtumi kommentaar

Postitas Aasta Loom - L, 09.11.2019 - 10.00
Sisu

 

 

 

 

Vaata soomlaste jahisaadet alates 41. minutist. Videos on näha kaameraga varustatud jahikoera ja kahe hundi kohtumisest, kus hunt ei söögi koera ära! Hunte on kaks üks kaelusega ja teine ilma.

 

Marko Kübarsepp, Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist:

Soome juhtumi puhul on tegu huvitava dokumendiga. Kui kõigil jahikoertel oleksid jahikaamerad turjal, küll siis selliseid jäädvustusi ka rohkem näha saaks. Hundikoera omavaheline suhtlus ei piirdu ju ainult hammastega üksteisele koha kätte näitamisega. Eile õhtul ulusid hundid mul maja taga ja nagu kord ja kohus ulusid ka minu kaks laikat neile vastu. Suvisel perioodil pole seda kunagi täheldanud, aga sügiseltalvel juhtub seda igal aastal 67 korda kindlasti. Ja nii on see kestnud aastaid. Kuidagi ja midagi nad üksteisele räägivad, aga mida täpsemalt, see jääb kahjuks selgusetuks. Küllap käivad oma piirimärgiseid koertele meelde tuletamas ja märku andmas, et nad on siin ikka endiselt olemas. 

Salvestise juurde tagasi tulles kuna selliseid vaatlusi siiski napib, räägitakse vaid neist, mis inimestele nähtavaks jääb ­murtud koerad siin ja seal. Olen enam kui kindel, et enamus huntide-koerte omavahelistest kontaktidest lõppevad niimoodi, et kumbki neist oma teed läheb. Metsas uitavale koerale võib saatuslikuks saada pigem liigne uudishimu territoriaalsete vanaloomadega kohtumisel. Hundiründed koertele on piirkonniti ka väga erineva taustaga. Noored ja väga innustunud jahikoerad ajavad hunte hea meelega taga ja omavaheline kisma on kerge sündima. Nii ei tea me sageli nende juhtumite tausta kes mida täpselt tegi ja kes alustas. Ka selles Soome klipis on tegemist suhteliselt agara koeraga, kes hundi vastu otsest huvi üles näitab. Hoolimata koera palvetestpüüetest tutvust sobitada palusid hundid tal soliidselt oma tunded vaos hoida. Kogu see sündmus oli meeste jutu järgi kestnud 13 minutit. Üldiselt on aga rünnakud jahikoertele sagedased just keskmisest madalama biomassiga aladel (kus on konkurents toidu suhtes kõrgem). Seal on jahikoer sisuliselt hundi jaoks tema ressursile otsene risk. Nii tapavad hundid jahikoeri peamiselt just Soome idapoolsetes maakondades. (Taiga toitu vähe.) Edela-Soomes kus toidubaas on rikkalik, tuleb selliseid asju ette aga tunduvalt harvem. Nii Ühendriikides kui Kanadas saavad huntide käest sageli sugeda hagijad, keda seal karujahtide tarbeks enne jahihooaega lahtiselt treenitakse. Meil Eestis aga on probleemid hoopiski ketikoerte murdmistega. Ühel aastal vähem, teisel rohkem. Miks see täpselt nii on, ei oska kommenteerida. Tänavusel aastal torkavad silma kaks tõsiselt probleemset piirkonda. 

 

Sel nädalal ilmus meedias taas mitu lugu koerte-huntide konfliktist Eestis. Kommenteerime ka Pärnumaa juhtumit, kus hundikari ründas jahikoera – mis siis tegelikult juhtuda võis?

Marko Kübarsepp, Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist: koer sattus valel ajal valesse kohta

Pärnumaa lugu on selline, et jutus mainitud hundid on terve suve olnud lähiümbruse metsakvartalites nelja ruutkilomeetrisel alal. Kohalikud teadsid seda väga hästi. Ka seda, et hundikari jätkuvalt seal viibib. Tänavune pesakond sündis 1,5 kilomeetri kaugusel sellest samast soolakust, kus see konflikt aset leidis. Hundikari oli soolaku lähedal laagris (päevaunel ligi 100 meetri kaugusel) ja taks sattus lihtsalt valel ajal valesse kohta (lehes väidetud paarkümmend meetrit on selge ajakirjanduslik liialdus). Kuna inimesi liigub selles nurgas vähe, siis ilmselgelt ei tormanud hundid magamisasemetelt minema, vaid ootasid pigem häirija möödumist. Seda enam, et tegu oli vaid ühe mehe ja koeraga ja silmsidet neil omavahel ei olnud. Ja lugu oli ikkagi sedapidi, et taks hakkas ise nooruse uljusest ja liigsest uudishimust ajendatuna tõenäoliselt huntidele ligi tikkuma. Millest muust see lustlik haukumine kuuldavale tuli. Nii oli ta seal oma paarkümmend sekundit klähvinud. Taksi poolt aga kutsikatega koos olevatele vanahuntidele ligi minna on sissetungijat silmas pidades väga riskantne otsus. Aga olgem ausad kui hunt oleks seda taksi tõesti ära lõpetada soovinud, siis ta oleks seda ka teinud. Selle jaoks on vaja ainult ühte poolikut hammustust. Olen näinud kahte taksi, kes tapeti samamoodi ühe hammustusega laikade poolt jahisaagi kõrval. Krõmps ja valmis. 

Kommenteerib Peep Männil, Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist:  Pärnumaa loo puhul võiks öelda, et jahimees käitus valesti, tänu millele sai koer (rohkem) viga. Selle asemel, et huntidele valjult hõigata, et jätku mu koer rahule, hakkas tema püstolit laadima. Ja hundi peletamiseks on juba iseenesest märksa parem inimhääl kui püstolipauk.

 

Helen Arusoo

 

 

 

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.