Rahvusloom

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

• Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.

Jätkame taalia teemadel. Itaalia teadlased avaldasid möödunud kuul väga põneva hunditeemalise  teadusartikli! Kui huntide kisklust rebastele aeg-ajalt ikka esineb, siis vastupidist - rebase kisklust hundile - ei olnud varem kunagi videole dokumenteeritud! (Lingi videole leiab allpool.)

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Buelli et al., 2026

See on iseenesest teada, et hundiurg ei ole kutsikatele alati turvaline koht. Hundipere kolib pesitsemise ajal enamasti mitu korda - nii parasiitide vältimiseks kui ka kiskluse ohu maandamiseks. Nii kui vanahuntidel on põhjust kahtlustada, et keegi kiskja - tavaliselt inimene, karu või võõras hunt - on pesapaiga avastanud, pakib hundipere kohvrid kokku ja kolib koos pisiperega mujale. Nii juhtus ka seekord Itaalias, kuid pesarahu segajaks oli ootamatu paharet - rebane!

5. märtsil toimus Itaalias taas üks hundi päästmise aktsioon. Seekord oli kanalivette kukkunud emahunt Põhja-Itaalias San Giovanni Lupatoto linnas (Veneto maakond, Verona provints). Vaene kriimsilm võitles voolavas vees elu eest, hoides kinni sillaalusest konstruktsioonist. Veest aitasid loomakese välja tuletõrjujad, kes seejärel ta uinutasid ja veterinaarkontrolli saatsid. Peale seda plaanitakse hunt tagasi loodusesse lasta.

Naistepäeva puhul avaldame veidi romantilisema tooniga artiklie. Hoiatuseks tuleb mainida, et videot vaadates võib tekkida kohmetu tunne, justkui piiluks kellegi magamistuppa. Siivsamatel inimestel soovitame mitte videot vaadata:D Kes aga soovib õppida huntide paaritumiskäitumise kohta, siis täna on see võimalus.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Mark Clement
https://fb.watch/FyCOEdIncR/

Hundil on ökosüsteemi tugiliigina suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Olles küll kiskja, võtab ta elu oma saakloomadelt, kuid saakloomade arvukuse piiramise kaudu pakub hunt kaudselt elu paljudele teistele liikidele nii looma- kui taimeriigist. Kõige tuntum näide hundi mõju illustreerimiseks on olnud Yellowstone’i rahvuspargi ökosüsteemi tervise paranemine alates huntide taasasustamisest 1990. aastate keskel.  Teadlased pole aga alati üksmeelel huntide mõju määra üle arutledes.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Valeri Štšerbatõh

Juhan Jaigi värsslugu “Hunt” on kahtlemata üks lõbusamaid teoseid. Kuna talvisel pühapäeval on vahel väga mõnus luulet lugeda, paneme seekord kogu loo kirja. Kel lugeda pole mahti, leiab allpool olevalt lingilt ka teose audioversiooni - meisterlikult Juhan Viidingu poolt 1991. aastal sisseloetud. Raamatul on ka väga toredad illustratsioonid, autoriks Eduard Järv.

HUNT

Juhan Jaik

Taga karjamaa ja kesa,

taga marjamaa ja võsa,

läbi paksust männipalust,

mööda metsavahi talust,

suurde metsa - mine küsi! -

oli siginenud susi.

Vilkus põõsais, metsapõues,

öösi käis ka taluõues.

Fotol on hundipaar paaritumishooajal kurameerimas. Tegu on Saksamaal Wildenburgi loomapargis elavate huntidega. 
Foto autor: Cornelia Arens
Tekst: Laura Kiiroja

Möödunud nädalal kirjutasime sellest, kui suur on olnud seni dokumenteeritud suurim hundikari maailmas ning millal esineb neid haruldasi olukordi, kus ühes hundikarjas pesitseb korraga rohkem kui üks emahunt. Kuidas on aga lood Eesti ja Euroopaga?

Taas on aastaring jõudnud veebruari- ehk hundikuuni. Veebruar pole romantiline ainult meie seas, kes me valentinipäeva tähistame, vaid ka huntide seas, sest läheneva paaritumishooaja eel käib üks tihe kurameerimine.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Chadden Hunter

Samast saagast eelmise nädala hundivideoga - metsas asuvasse rajakaamerasse jäi igati loomulik seik metsaelanike elust, kuid materjali kasutatakse hundiviha õhutamiseks.

Seekordsed kaadrid on arvatavasti pärit Soomest, kuid rajakaamera omanik ehk video autor on teadmata. Kaadrisse on jäänud olukord, kus kaks hunti on põdrajahil.