Maal näituselt "Võsad ja villemid". Näitus Eesti Loodusmuuseumis jääb avatuks kuni 10. juunini.

Täna, jüripäeval 23. aprillil tähistab Eesti rahvusloom hunt oma esimest sünnipäeva. Sünnipäeva puhul avatakse Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis näitus "Võsad ja villemid“, avamissündmusel tutvustatakse ka rahvuslooma uut logo ning kokkuvõtteid rahvuslooma käekäigust teevad teiste hulgas zooloogid Aleksei Turovski ja Peep Männil. 

Rahvuslooma nimetamisest on möödunud aasta ning selle aja jooksul on rahvuslooma meeskond koostöös lambakasvatajate,looduskaitsjate, teadlaste ja jahimeestega otsinud ja välja töötanud lahendusi, et tagada rahvuslooma pikaajaline hea käpakäik – ehk hundid söönud, lambad terved.

Ilmselt on enamik koeraomanikke kogenud, et värskendavad jalutuskäigud mere äärde võivad päädida hoopis koera püherdamisega sugugi mitte nii värske kala sees. Idülliline liblikate taga ajamine põllul võib lõppeda aga mõnust muheleva koera rullimisega lehmasõnnikus. Muidugi ei pelga ükski asjalik koer käppasid (ning sisuliselt ka kogu ülejäänud keha) külge lüüa ka siis, kui tarvis on lähemalt analüüsida maanteeäärseid loomakorjuseid. Miks ometi??

Foto: Dean Biggins (U.S. Fish and Wildlife Service), Wikipedia

Kanadat on tabanud iga-aastane põhjapõtrade päästmise ja huntide hävitamise debatt. Seekord on küsimuse all Loodealade provintsi kaks karibukarja, kelle arvukus on alates 2015. aastast vähenenud enam kui 50%.

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

Huntidel algab talve lõpus karvavahetuse aeg.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Eelmisel nädala vaatasime videot hundist, kes lasi mäest alla pika liu. Seepeale tekkis aga lugejatel küsimus, et kas hundil olid parasiidid ja sellepärast tahtis ta end liugu lastes vastu mäe külge hõõruda?

Video on filmitud 2018.aasta maikuu algul. Seega kevadisel ajal, mil Yellowstone’i hundid on hõivatud talvekarvast vabanemise tüütu ülesandega. Pelgalt videole toetudes tundub, et just sellega hunt parasjagu ametis oligi – ning vägagi lõbusal moel. Liu lõpus jätkab ta hammastega karva väljakiskumist. See ei ole sugugi haruldane vaatepilt.

Hundid lasevad kevaditi kasukast vabanemiseks mäenõlvadelt alla, olenemata sellest, kas lund on või ei ole: sageli just pea ees ja tagumik püsti, nagu see isand videos. Võsavillemid on karvaeemaldusmeetodite osas igati leidlikud.

Huntidel mängulustist puudu ei jää. Olgu teil teisipäeval vähemalt sama pikk vastlaliug kui sellel Yellowstone’i isasel hundil! 
Video: Jack Bayles Photography