Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

Huntidel algab talve lõpus karvavahetuse aeg.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Eelmisel nädala vaatasime videot hundist, kes lasi mäest alla pika liu. Seepeale tekkis aga lugejatel küsimus, et kas hundil olid parasiidid ja sellepärast tahtis ta end liugu lastes vastu mäe külge hõõruda?

Video on filmitud 2018.aasta maikuu algul. Seega kevadisel ajal, mil Yellowstone’i hundid on hõivatud talvekarvast vabanemise tüütu ülesandega. Pelgalt videole toetudes tundub, et just sellega hunt parasjagu ametis oligi – ning vägagi lõbusal moel. Liu lõpus jätkab ta hammastega karva väljakiskumist. See ei ole sugugi haruldane vaatepilt.

Hundid lasevad kevaditi kasukast vabanemiseks mäenõlvadelt alla, olenemata sellest, kas lund on või ei ole: sageli just pea ees ja tagumik püsti, nagu see isand videos. Võsavillemid on karvaeemaldusmeetodite osas igati leidlikud.

Noore isahundi aitas õhtuhämaruses uuesti metsa Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimehed ja hundiuurija Marko Kübarsepp.
Fotod: Eero Nõmm ja Marko Kübarsepp

Vabariigi sünnipäeva eel rõõmustas meid südamlik lugu; 21.veebruari varahommikul tegid tublid noormehed rahvusloomale suure heateo ning päästsid Pärnumaal Sindi paisu juures jäisesse jõkke lõksu jäänud hundi. Uudis sellest jõudis 22. veebruaril ka BBC uudistekanalisse, milles suure levikuga uudistekanal andis põhjaliku ülevaate võsavillemi päästeoperatsioonist ning märkis ka ära, et hunt on alates 2018. aastast Eesti rahvusloom.

Metsakasvatajatele on sõraliste arvukust piiravad kiskjad igati abiks.
Foto: Sergei Gorškov, https://wilderness-society.org

Suurkiskjate kasulikkus kogu ökosüsteemile on üpris selge kõigile. Kitsamalt inimeste jaoks on kiskjaid tavaliselt ikka nuhtluseks pidanud. Ajakirjas Nature Ecology & Evolution 2018. aastal Austraalia ja Ameerika teadlaste avaldatud uuring pühendati aga just kasule, mida saavad konkreetselt inimesed metsikute kiskjate olemasolust.