Rahvusloom

Kaasaegsed teadmised loomade heaolust, kognitiivsetest võimetest ja loomaeetikast rõhutavad pürgimist koostööl ja usaldusel põhineva inimese-looma suhte poole, kus mõlemad osapooled on võrdsed suhtluspartnerid. 

Kobras ei ole hundile tegelikult sugugi haruldane saakloom. Voyageurs Wolf Project´i hunditeadlased Minnesotas on pühendanud palju aastaid just selle aspekti uurimisele. Nad on avastanud, et kobras on soojemal ajal aastast (eriti suvel) oluline osa hundi toidulauast ning koprajaht erineb suurel määral sellest, kuidas hundid “klassikaliselt” jahti peavad.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Janek Joab

Levinud valearusaam huntide puhul on see et karja juhthundid kui domineerivad loomad võivad teistelt karjaliikmetelt kõik ressursid endale võtta. Selle väärarusaama baasil üritatakse sageli ka koerte käitumist tõlgendada või neile n-ö kombeid õpetada (à la “omanik peab saama koeralt kõik talle hinnalised asjad ära võtta ja koer ei tohi vastu hakata”). Tegelikult asjad hundikarjas nii sugugi ei käi.

Hundile jäi kahtlane lõhn ninna, kukkus nuuskima - vaja ometi selgeks teha, millega tegu. Nii kui rajakaamerat märkas, kohkus ja põikas eemale. Väga tüüpiline hundi käitumine - on nad ju kaunis ettevaatlikud loomad ning kõige uue suhtes arglikud (samuti kõige suhtes, mil vähegi inimlõhn küljes). Seega videos ei juhtu iseenesest midagi erilist, kuid ikka on tore meie Eesti hunte vahel imetleda. 

 Võsavillem jäi kaadrisse Järvamaa metsades. Suur tänu video autor Ingmar Muusikule, kes oma kaadreid lahkelt jagada lubas!

Oleme seoses rahvusloomaga ikka ka USA huntide käekäigul silma peal hoidnud ning selles osas on aeg teha väike update. Käesolevas videos on toimetamas hallhunt California osariigi Los Angelese maakonnas, kus nähti sel talvel hunti esmakordselt enam kui saja aasta jooksul. Tegu oli 3aastase emasloomaga, kes oli California ja Nevada piiril sündinud, kuid paaritumishooaja eelsel partneriotsinguil sadu miile lõunapoole rännanud.

Oleme luulelainel. Põnev on vaadata, kuidas inimsoo erinev suhtumine hunti sõltuvalt ajastust kajab ka läbi kunsti. Täna jagame näiteks kaht erinevat luuletust sarnasest olukorrast - hunt silmitsi küttidega - kuid sootuks erineva nurga alt. Esimese luuletuse autoriks on Karl Eduard Sööt ning luuletus ilmus 1894. aastal. Teise luuletuse autoriks on Heljo Mänd ning see ilmus 1960. aastal. Kõigepealt jagame luuletusi ja seejärel pakume konteksti mõistmiseks taustainfot.
 

1. aprill on küll möödas, kuid natuke hundikomöödiat kulub ikka ära. 

Sel talvel õnnestus Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijatel rajakaamerasse saada üks kentsakas lõik valgesaba-pampahirve jahtivast hundist. Kentsakaks tegi lõigu hundi jooksustiil, mis oli niivõrd hüplev, et tundus justkui oleks hunt hirve matkinud, mitte jahtinud.

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

• Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.