Laura Kiiroja ütleb, et huntide seas on ka türanne, aga need ei püsi kaua võimul. Head juhid on lahked, rahulikud ja enesekindlad. Karja edu alus on koostöö

Mis sai armastatud hundipoisist, kes talvel Sindi paisust päästeti? Hundile veebruari lõpus paigaldatud GPS-kaelus, mis peaks kestma 12-14 kuud, ei edastanud juba pikemat aega signaali, kuid ühtegi märki sellest, et kaelus hakkaks rikki minema, varasemalt ei esinenud. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp, kes asja ka hundi uuel territooriumil uurimas käis, rääkis meile, et leidis märke vaid Sindi hundi kaaslase olemasolust. Kuigi Keskkonnainspektsioon uurib kadunud hundi juhtumit väärteomenetluse raames (Eestis ei ole salaküttimine kahjuks kriminaliseeritud), viitavad praegu kõik märgid, et armastatud hunt on suure tõenäosusega salakütitud.

Video allikas: Wolf Conservation Center

Pildil vestlevad võsavillemitest raamatu "Huntide tarkus" autor Elli Radinger ja uukiuurija Peep Männil. Pildi autor: Dmitri Kotjuh, HeadRead2019. 

Maikuu lõpupoole toimunud festivalil HeadRead sündis põnev hunditeemaline jutuajamine saksa hundiuurija Elli Radinger ning eesti ulukiuurija Peep Männili vahel. Jutt käis peamiselt Elli raamatust „Huntide tarkus“, mis on ka eesti keelde tõlgituna nüüdseks juba aasta olnud meie poodides müügil.

Hundimaali autor: Küllike Kamla. Rahvuslooma maalide näitus on avatud Eesti Loodusmuuseumis 10. juunini.

Tänavu kevadel 2 toimus Halberstadti linnas (Saksamaal Sachsen-Anhalti liidumaal) konverents teemal  „Hunt Euroopas – utoopia ja reaalsus“ („Der Wolf in Europa – Utopie und Wirklichkeit“).  Zooloog Tiit Randveer käis kuulamas, mida hallivatimehest Saksamaal räägitakse ning ütles ka ise sõna sekka. Sissejuhatuseks niipalju, et Saksamaale nähti esimesi hunte üle hulga aja 1996. aastal, tänaseks jookseb seal hallivatimehi ringi ligi 700 ehk mitu korda rohkem kui Eestis.

Hundimaal Tartu Harrastuskunstnike  Stuudio näituselt "Võsad ja villemid", mis on avatud Eesti Loodusmuuseumis kuni 10. juunini. Muide, maalid rahvusloomast on müügiks!
Kunstnik: Heljo Kaima

Aprilli algul ilmus Maalehes Hanno Zingeli artikkel Eesti kuvandist minevikus, mida  kujundasid tuntus rändavate järvede maana, pikse ja päikese elupaigana ning – mis eriti põnev – libahuntide kodumaana.

Pildil maremma tõugu karjakaitsekoer, kes on Itaalias levinud nii lamba- kui kitsekasvatajate seas.

Kas mäletate pool aastat tagasi ilmunud jutukest hundi parimast sõbrast rongast?

Maal näituselt "Võsad ja villemid". Näitus Eesti Loodusmuuseumis jääb avatuks kuni 10. juunini.

Täna, jüripäeval 23. aprillil tähistab Eesti rahvusloom hunt oma esimest sünnipäeva. Sünnipäeva puhul avatakse Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis näitus "Võsad ja villemid“, avamissündmusel tutvustatakse ka rahvuslooma uut logo ning kokkuvõtteid rahvuslooma käekäigust teevad teiste hulgas zooloogid Aleksei Turovski ja Peep Männil. 

Rahvuslooma nimetamisest on möödunud aasta ning selle aja jooksul on rahvuslooma meeskond koostöös lambakasvatajate,looduskaitsjate, teadlaste ja jahimeestega otsinud ja välja töötanud lahendusi, et tagada rahvuslooma pikaajaline hea käpakäik – ehk hundid söönud, lambad terved.