Tänavukevadine rajakaamera tõmmis Järvamaalt. Emahunt ületab kopratammi, aga kohkub tagasi, kui märkab puu küljes rajakaamerat.
Kanadas Briti Columbia provintsis viidi sel talvel läbi massiline huntide hukkamine. Valitsuse tellimusel tapeti 463 kriimsilma. Ametlik eesmärk oli õilis - ohustatud karibu populatsiooni abistamine. Kahjuks selgus, et uuring, millele valitsus oma otsusel toetus, oli statistiliselt vigane ning hundid hukati ilmaasjata.
Siin on rajakaamerasse jäänud USA Voyageurs rahvuspargi Half-Moon karja hundiema koos oma nelja eluõiega. Samas arenguetapis on praegu ka Eesti metsades elavad hundikutsikad, nagu Tarmo Mikussaare videost eelmisel pühapäeval võis märgata.
Tänavu kevadel Kesk-Eesti lepikute vahel sündinud hundikutsikad on juuli keskpaigaks parasjagu nii suureks kasvanud, et julgevad oma järjekordse peatuspaiga ümbruses juba ringi kolada ning mõnest lagedamast paigast mänguplatsi teha. Seekord on nad valinud porise metsaväljaveotee, kus avaneb kahele poole hea vaade, kõrval asub suur veelomp janu kustutamiseks ja mõlemal pool kõrgub tihe lepavõsa. Tõelised võsavillemid.
Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.
Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:
93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.
Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid taas huvitava postituse. Seekord panid nad GPS-kaeluse hundile, kelle teaduslikuks nimeks sai V096. Tegemist on üksiku isase soega, kellel avastati vigastus, mida bioloogid pole huntidel varem näinud.
Kriimsilmal oli selgelt esiletorkav silmatrauma. Veterinaariga konsulteerides selgus, et hundil on sarvkesta turse, mille põhjuseks võivad olla glaukoom, haavandid, blastomükoos või silma sattunud terav oks. Võsavillemi silm ei funktsioneeri ning on ilmselt päris valus. Siiski on see vigastus, mis elatakse üle.
Eelmisel nädala näitasime Antsla koolilaste rajakaamerasse jäänud haruldast videot hundist, mida nüüd kommenteerib hunditeadlane Laura Kiiroja:
Praegusel kutsikahooajal on vahva meelde tuletada, et hundid pole mitte ainult imelised lapsevanemad, vaid ka tänulikud lapsed. Karjaliikmed aitavad üksteist. Ka vanade ja haigete eest hoolitsetakse.
Videost näeme, et rebane ja kährik põgenevad kiirelt üle kopratammi, sest nad on tundnud hundi lõhna või lausa näinud teda liikumas. Mõne minuti pärast tulebki hundiema, aga muutub ise arglikuks, kui tunneb äkki päev varem sinna kaamera paigaldanud inimese lõhna. Ta tõmbab saba jalge vahele nagu koer ja tõmbub madalamaks. Nädalapäevad hiljem tammi ületanud isahundi jaoks on aga kahejalgse lõhn juba kadunud ja ta ei tunne hirmu.
Video lõikas kokku Tarmo Mikussaar.
Wolf Science Centre (WSC) on teaduskeskus Austrias, üsna pealinna lähedal. Keskus tegeleb huntide ja koerte uurimisega. Selleks, et loomi saaks uurida võrdsetel alustel, elavad nii hundid kui koerad keskuse loomapargis karjadena ning samades tingimustes. Samuti on nad ühesuguseid meetodeid kasutades inimestega sotsialiseeritud.
Üks teaduskeskuses uuritavatest teemadest on koostöö. Kui paljud on arvanud, et koerte sotsiaalsed oskused ning koostöövalmidus on just inimestega koos elamise tulemusena arenenud, siis mitmed WSC uuringud näitavad, et hundid teevad oma sotsiaalsete oskustega koertele paljuski tuule alla. Eriti selles, mis puudutab koostööd.
Pimedas öös hundisilmana särav helkur, hundinahana läikiv T-särk ja hundikarja kuulumise tunnused – plekk- ja magentmärgid – kõik on müügil rahvuslooma toetaja Olerexi suuremates kauplustes. Asko Künnapi disainitud tooted toetavad rahvuslooma kodulehte! Auu.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Tiit Kändler "Õueonu lood" (otsi Teadus.ee-st)
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated