Video ja foto VikipeediA
Kärp Mustela erminea
Nirk Mustela nivalis
Kunagise kuninglikkuse, jõukuse või edevuse sümbolit, hermeliini kandmist ei peeta tänapäeva ühiskonnas enam loomakest õnneks „hääks tavaks“.
Tegu Euroopa pisemate kiskjatega – suuruselt eelviimase ja viimasega.
Kärbi kindlaks tunnuseks valges talvekarvas on must sabaots umbes kolmandiku kehapikkusest sabast, mis ei pruugi looduses kohates alti märgatav olla. Sama ka liigikaaslaste suuruse järgi otsustamine sest emased kärbid võvad olla väiksemad, kui isane nirk. Mõlemad on ju saleda ja pika keha ning lühikeste jalgadega. Üksikeluviisilised, aga territoriaalsed kiskjad tegutsevad kogu ööpäeva vältel, aga kelle elu muudab väljapaistev kasukas lumeta talve ajal keeruliseks sest vaenlaseid jagub neil nii suuremate kiskjate, kui röövlindude hulgas.
Ennevanasti peeti taluhoonetesse elama asunud nirki „õnneloomaks“, aitas ta ju majapidamises närilisi hävitada, aga sarnastest elupaikadest peab ka kärp. Kuigi veidi suuremat kärpi võime kohata ka metsamaastikus toimetamas, kus neid võib pidada kartmatuteks jahipidajateks, kes ründavad endist mitu korda suuremat saaki. Üldjuhul toituvad mõlemad liigid talvisel ajal pisinärilistest, keda saledad kiskjad pääsevad jälitama nende käikudes ja urgudes.
Nirkide ja kärpide kehakaalud jäävad 100 kuni 250 grammi vahemikku. Loomakse suurusest oleneb ka tema päevane toidutarve, kusjuures pisematel peaks see olema kuni kolmandiku jagu kehakaalust, et mitte nälga surra, suurematel isenditel veerandi jagu. Võrdluseks, et pisinäriliste keskmiseks kaaluks võib olla keskeltläbi veerandsada grammi.
Nirkidel algab esimene jooksuaeg juba veebruarikuus, maikuus on põhjust mõlema pisiliigi innaajast ja erisustest lähemalt arutleda.
Nirk
