Fotod Arne Ader
Sookail
Sookail Ledum palustre
Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.
Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.
Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.
Punakad näärmekarvad katavad kogu taime nii võrseid, kui lehti. Pisikesed nahkjad lehed on oma servad leheselja poole rullinud.
Sookailuvälja lähedusse pole „tark“ telkima jääma – tugev peavalu hommikuks võib olla enamikule tagatud, tundlikel inimestel võib esineda teadvusekadu. Niisiis taim mida me peaksime kõik tundma.
Sookail
