Harilik palderjan Valeriana officinalis
Suvi on niikaugele jõudnud, et palderjanid on õitsele puhkenud ning põhja pool alles puhkemas. Rohuteadlased kasutavad taime juba mitu tuhat aastat, tänaseni välja.
Kas niitudel õitsev palderjan meenutab sarikalisi? Tegu on püsikuga ning madaraliste sugukonnale lähedase taimega.
Suuri ebasarikaid kaunistavad roosakad, aga teistest sarikalistest veidi erinevad lehterjad õied, mis ei moodusta sarnase pikkusega sarikaid.
Palderjan võib sirguda kuni meetriseks, olenevalt kasvukohast – kuivadel puisniitudel jäävad taimed madalamaks, märgadel lamminiitudel lopsakamad, mistõttu esineb ka muutliku välimust. Taime saledad lehed on paaritusulgjad, koosnedes kuni üheteistkümnest lehekesest, aga teistest väiksem on alati tipmine lehekene.
Määramisega ei ole võimalik eksida: kui taim koos juurtega välja tõmmata, ainult siis tunneme kõigile tuttavat palderjanilõhna.
Palderjan