VIDEO: kes kopratammil liiguvad

Postitas Looduskalender - R, 25.12.2020 - 10.10
Autorid

Video salvestas Kalle Pihelgas

Täna me ei tutvusta kopratammil liikuvaid loomi nende ilmumise järjekorras ja vaatajale jääb loomade äratundmine oma teha.

Sisu

 

Kährikkoer ehk kährik      Nyctereutes procyonoides

 

Kährikupaarid tegutsevad koos aasta ringi, senikaua kuni elupäevi jätkub.

Selline niiske metsaala sobib tänu vooluvee olemasolule kährikutele hästi ja  kodupiirkonnaks piisab neile umbes 100ha suurusest alast. Talve saabudes heidab kährikupaar koos põõnama.

 

Harilik kobras     Castor fiber

 

Kobraste elupaik jääb sageli vaikse vooluga ojade või kraavide alale nagu seda on Kalle rajakaamera asukoht.

Kobraste eluviis on teadagi perekondlik ja noorloomad kasvavad koos vanaloomade pesas pea paar aastat.

Üks vanaloomadest näitab ennast ka tammil.

Vanaloomade pulmaaeg algab veebruaris, aga võib kesta ka veel märtsikuus. Tiinus kestab emasloomal umbes kolm kuud.

 

Mink ehk ameerika naarits      Neovison vison

 

Vilgas, kas musta või päris tumepruuni kasukaga võõrliik. Mingi saba pikkus on lühem, kui pool looma kehapikkust. Kaalult jäävad emasloomad isasloomadest umbes poole võrra kergemateks - väga suur emane kaalub kuni kolmveerand kilo.

Need pisikiskjad pole elupaiga suhtes eriti valivad. Jooksuaeg langeb enam vähem samale ajale, kui kobrastel ja emasloomadel on erineva pikkusega hilinenud implantatsioon. Poegimisi võiks oodata maikuus sest siis on looduses loomadele juba piisavalt toitu.

 

Harilik saarmas      Lutra Lutra

 

Poolveelise eluviisiga saarmate kodupiirkonnaks ongi veekogude kaldaalad.

Saleda ja voolujoonelise kehaga ning lühikeste jäsemetega kiskjad. Saba pikkus ületab poole looma kehapikkusest olles tüvikust jäme ja ahenedes teravaks sabaotsaks. Kasukas selja poolt tumepruun, kõhualune heledam.

 

Metsnugis       Martes martes

 

Metsnugised asustavad päris erinevaid metsatüüpe koos tiheda alusmetsaga.

Saleda metsnugise suurust võiks võrrelda kodukassiga - kaaluga alla paari kilo. Teistest kärplastest ollakse veidi suuremad ja ka pikemate jalgadega. Karvastik tihe, kohev ja tavalisemalt tumepruun. Sihvaka ning tugeva olemisega, kohev saba umbes paarikümne sentimeetrine. Kõrvad suhteliselt suured ning teravatipulised. Kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakas või oranžikas rinnalaik, mis hämaras lihtsalt kasukast heledam paistab.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.