Pärandniitude kaitse tegevuskava

Postitas Looduskalender - L, 27.03.2021 - 09.09
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Gunnar Sein

Image
Luhaniit Soomaal
Sisu

Luhaniit Soomaal

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada. Pärandniitude parema kaitse ja sidususe tagamiseks on soov hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Pärandniidud on meie laiuskraadil kõige liigi- ja elurikkamad kooslused. Need on tekkinud aastatuhandete jooksul ning nende säilimiseks tuleb niite järjepidevalt hooldada.

Eestis hooldatakse praegu 38 000 ha pärandniite, eelmise sajandi alguses hooldati neid 1,8 milj ha. 2027. aastaks on tegevuskavas seatud eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Seega on eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt taastada pärandkooslusi ligikaudu 12 000 hektaril.

Pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste planeeritud eelarve on 2027 aastani ligi 35,7 milj eurot.

Uue kava perioodi 2021–2027 eesmärgid on suurendada inimeste teadlikkust niitude väärtustest ja hooldamisest, tõhustada nende kaitset, majandada neid järjepidevalt, parandada hooldamise kvaliteeti ning korrastada andmete kogumist. „Kõige olulisem on jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel, tagada parem sidusus erinevate alade vahel, luua maaomanikele ja hooldajatele nõustamissüsteem ning arendada andmekogusid,“ sõnas Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Pärandniitude kaitse ja sidususe tagamiseks tuleb hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. „Seetõttu on oluline suurendada huvigruppide teadlikkust niitude hooldamise vajalikkusest, teha investeeringuid niitude hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja parandada hooldamise kvaliteeti. Ühtlasi soovime jätkata uuringute ja inventuuridega ajakohaste andmete saamiseks ning hinnata taastamise ja hooldamise tulemuslikkust,“ lisas Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein.

Aasta-aastalt suurenev pärandniitude võrgustik aitab tagada mitmekesisemat elukeskkonda. Võrgustiku kaudu saab luua paremad ja ohutumad võimalused looduse ja inimtegevuse kokku sobitumiseks. Nii aitavad näiteks hästi hooldatud lagedad niidualad leevendada haneliste survet teraviljakultuuridele.

Kuna suur osa kogu Euroopa elurikkusest on seotud poollooduslike kooslustega, siis on Eestil nende hoidmisel suur roll. „Elurikkuse säilitamine ja suurendamine on kirjas ka koalitsioonileppes, kus plaanime koostöös teadlastega koostada elurikkuse arengukava, milles on olulisel kohal kindlasti ka pärandniidud,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult meie pärandniitude hooldajate kaasabil. Kavas on seatud eesmärgiks, et nende arv praeguselt kaheksasajalt suureneks pea tuhandeni. Riik toetab nii taastamis- kui ka hooldustegevust erinevate toetustega.

Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.