Varasemalt oleme teiega jaganud videot hundikutsikatest, kes oma vanemate ees end vabatahtlikult selili viskavad ja toitu nuruvad. Sellega oleme selgitanud, et erinevalt koerakoolituse maailmas levinud müüdile, ei suru hundivanemad oma järglasi jõuga selili ega sunni neid vägisi alluma.
Huntidel on tõesti tugev karjasisene domineerimishierarhia, kuid selle olemust on inimesed enamasti vääriti mõistnud. Siin on jaanuari lõpus filmitud video Yellowstone’i Wapiti Lake karja huntidest. Videos on näha, kuidas karjahierarhias alluval positsioonil asuv emane susi lumel puhkava karja juurde saabub ning omal initsiatiivil valgekarvalise “alfaemasega” kontakti astub. Ilma, et juhtemane teda kuidagi provotseeriks või aktiivselt domineeriks, näitab ta ise vabatahtlikult alluvat käitumist, hoides keha madalal, heites selili, demonstreerides enda kõige haavatavamaid kehaosi (alakõhtu, kaela), lakkudes juhtemase koonu jne. Huntidele omaselt väga selge ja ekspressiivne kommunikatsioon! Juhtemase näost oli poole pealt näha, et nüüd kisub asi juba tüütuks ja tahaks rahulikult edasi põõnata.
Tegemist oli põgusa viisakusväljenduse ja sõbraliku tervitusega, mille järel kumbki susi oma toimetustega edasi sai tegeleda. Selline käitumine kinnistab karjaliikmete vahelisi suhteid, vähendab konflikte ning hoiab karjasisese sotsiaalse kliima tugevana. Nii sujub ka koostöö jahipidamisel, territooriumi kaitsmisel ja kutsikate kasvatamisel paremini. Kari tervikuna on tugevam.
Kuna domineerimise funktsioon on eeskätt siiski kõige olulisema ressursi ehk paaritumisõiguse kontrollimine, siis on hundikarjas tegelikult kaks domineerimishierarhiat: emaste vaheline ja isaste vaheline (kutsikad jäävad välja). Kuigi ka huntide seas esineb vahel türanne, on see pigem harv ning sellised loomad tavaliselt kaua võimul ei püsi. Samuti on türanliku juhtloomaga karja sisekliima stressirohke, konflikte esineb palju ning see omakorda kahjustab karja koostöövõimet. Seega tavaliselt iseloomustab hundikarja juhtisendeid vaikne enesekindlus. Nad ei käi pidevalt teisi domineerides ringi. Nad sisendavad karjaliikmetesse rahu. Omavahelise kontakti algatajateks on enamasti just alluvad karjaliikmed. Seejuures on oluline mõista, et nad väljendavad oma allumist vabatahtlikult. Maailma tunnustatumaid huntide käitumise eksperte - Monty Sloan (Wolf Park, USA) - on öelnud, et “domineerimissuhte” asemel peaks seda nimetama “allumissuhteks” või “allumishierarhiaks”, sest aktiivsem osapool on enamasti just see, kes on hierarhias madalamal positsioonil.
Laura Kiiroja
Allikas: https://www.facebook.com/
Teated
