Harilik vaher Acer platanoides
Vahtrapuude õitsemine tähistab looduses fenoloogilise päriskevade algust.
Täisõies vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel ja päikselistel kevadpäevadel on puudelt kuulda mesilaste ning teiste mutukate suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui elutegevuseks hädavajalikku rohekat õietolmu koguvad.
Lähivõte vahtra õitest: näeme nektarist läikivat meeketast ja hästi arenenud tolmukatega isasõisi
Looduses kohtame vahtrikuid harva, tihemini vast Põhja - Eesti pankranniku (klindi) ja mere vahelisel kitsal alal. Segametsades kasvavad vahtrad koos teiste laialehiste puuliikidega: tamme, saare, jalaka, pärnaga, vahel kase või kuusega.
Kuivad ja väheviljakad mullad vahtrale ei sobi. Noorelt talub puu nii varju, kui talvepakaseid, aga tugevad öökülmad õitsemise ajal võivad vahtraid tugevalt kahjustada.
Vaher lehtib alles pärast õitsemist
Viljuma hakkavad vahtrad alles veerand sajandi vanuselt, aga seemned idanevad varakevadel peale lume sulamist vahtratel ülihästi - üheksa seemet kümnest.
