Metsvint Fringilla coelebs
Meie looduse arvukaimad pesitsejad, hinnanguliselt kuni kaks miljonit paari. Metsvinte, kes inimestega kenasti kohanenud võime kohata igas metsatukas või pargis.
Mestsvint
Isalinnu lagipea ja kael on sinakashallid, põsed ning rind roostepunased, eesselg veidi tumedam.
Emaslind
Emaslind tagasihoidlikult rohekashall. Vanlindude tiibadel märkame kahte laia valget vööti. Pesitsusajal toitutakse peamiselt putukatest (muul ajal taimetoiduline) ja nende toidetakse ka kiiresti kasvavaid pesapoegi.
Pesa asukoha otsib ja ka ehitajaks on peamiselt emaslind. Kena pesa ehitatakse samblast ja samblikest, sisevooderdus kõikvõimalikest karvadest, sulgedest ja villast ka tehisvillast. Isalind toob vahel pesa ehitavale emaslinnule mõne kõrre, aga tegeleb põhiliseltl pesitsusala valve ja kaitsega sissetungijate eest ning muidugi laulmisega.
Emaslind muneb sagedamini neli, viis roheka või roosaka põhjaga muna, mis kirjatud pruunikate ehk hallikate tähnidega.
Emaslind haudub umbes kaks nädalat (soojade ilmadega mõni päev vähem, aga vahel paar päeva kauem). Munemine ja haudumine on energiamahukas toiming, aga emaslind peab ka toidu endale ise leidma sest isaslind tegeleb eelkirjeldatuga ka emaslinnu haududes.
Koorunud pesapoegi toidavad juba mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad kahe nädala pärast pesast kuigi lennuoskus jääb veel kasinaks.
Samal ajal võib emaslind olla juba ametis uue pesa ehitusega ja vahel on seal juba ka esimene muna munetud. Sel juhul tegeleb esimese pesakonna poegade toitmise ja kantseldamisega isaslind ja pojad hoiavad pesa lähedusse.
Vaenlasi noortel metsvintidel jagub: varesed, harakad, metsades ja parkides oravad, asulates kassid.
Pole haruldane, kui uues metsvindi emaslinnu poolt rajatud pesas pesitsetakse koos uue isaslinnuga…
Metsvindi laulunäited: LINK
Metsvintide vaatlused: LINK
