Kartuliroosi tõrsikud

Postitas Looduskalender - L, 02.10.2021 - 08.08
Autorid

Telefoniga pildistas Veleri kalaklubist 

Image
Kurdlehine kibuvits Letispeal
Sisu

 

Kurdlehine kibuvits Letispeal

 

Kurdlehine kibuvits        Rosa rugosa

 

Kurdlehise kibuvitsa kodumaaks on Kaug-Ida ja sealt toodi taimed Lõuna-Euroopasse. 19. sajandil jõudis kena ja vähenõudlik taim juba Eesti aedadesse ja sealt loodusesse sest seemneid söövad linnud, kes neid omakorda levitavad. Nüüdseks on kaunis, pikalt õitsev, hästi lõhnav, tolmeldavatele putukatele ahvatlev, vitamiinirikka tõrsikuga ja haigustevaba maru hästi leviv taim kuulutatud Euroopa Liidus 100 kõige ohtlikumalt leviva võõrliigi hulka.

Soomes on kurdlehise kibuvitsa tõrjumisega alustatud juba aastate eest. Alustuseks juuriti taim välja linnade ringliiklusega haljasldelt (kurdlehine kibuvits ei ole saastatud õhu vastu tundlik) ja järgmistel aastatel on püütud taime levikut ohjata looduses. Põhjenduseks tuuakse, et tihedalt maapinda katvate kurdlehise kibuvitsa põõsad tõrjuvad välja kohalikke taimi, laiendades oma kasvuala, mis on takistuseks ka putukate ja liblikate levikule.

Eesti ajakirjandus on käsitlenud nüüdseks meie kõige levinuma kibuvitsa teemat. Taim kasvab hästi nii meie liivarandades, kui nõmmedel. Juba 2015. aastal püüdis RMK kurdlehist kibuvitsa tõrjuda Nõva maastikukaitse alal, kõigile tuntud Peraküla rannas, aga mehhaaniline, ühekordne tõrje ei ole tõhus ja õnneks keemilist tõrjet kasutada ei ole lubatud. Tõrjet on üritatud ka mujal, aga tegu pole seni nii südika hoiakuga nagu Soomes, kus alates tänavu suvest on keelatud kurdlehise kibuvitsa istikute sissetoomine riiki ja nende müümine. Kolme aasta jooksul peavad soomlased koduaedadest ja isegi maaomanikud oma valdustest kõik taimed välja juurima. Näis, milliseks kujuneb kampaania Eestis?

Lisaks kurdlehisele kibuvitsale ehk kartuliroosile (lehed meenutavad kartulilehti) kasvab meie looduses kümmekond kibuvitsaliiki, aga neid me ei märka suurte kogumitena kasvamas.

Kartuliroosi tõrsikud maitsevad praegu kõigile hästi, olles eriti vitamiinirikkad enne öökülmasid, mis rannikul saabuvad veidike hiljem, kui sisemaale. Rände aegu peavad suurtest, mahlakalt jahukatest ja toitvest tõrsikutest lugu rästad, siidisabasid tunneme hooletute tarbijatena, nende külastuse järel on põõsaalused tõrsikute puru täis kuni väiksemad värvulised või närilised söödava ära koristavad, aga tõrsikutest peavad lugu ka rohevindid.

Jahukad ja vitamiinirikkad tõrsikud maitsevad ka sügiseses looduses liikujale. Nendest annab keeta maitsvat, kena värviga teed, moosi või marmelaadi ja kõikvõimalikke retsepte leiate internetist igale maitsele.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.