Alutagusel on käimas kultuuripärandi päevad

Postitas Looduskalender - R, 08.10.2021 - 15.15
Autorid

Tekst Anne-Ly Feršel, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist ja Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anne-Ly Feršel

Image
Vasknarva linnuse juures
Sisu

Vasknarva linnuse juures

Alutaguse rahvuspark asub piirialal, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. 7.-9. oktoobrini vältavatel kultuuripärandi päevadel keskendutakse seminaride ja ekskursioonidega arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile piirkonnas.

Neljapäev oli Alutaguse arheoloogiale pühendatud. Iisaku looduskeskuses toimunud seminaril tutvustas Maili Roio muinsuskaitseametist Peipsi järve põhjakallastelt kogutud arheoloogilisi leide. Nende seas kaks aastat tagasi tormiga välja tulnud, üle 20 meetri pika ja kahemastilise peipsi lodja lugu. Villu Kadakas Tallinna ülikoolist käsitles aga suvel toimunud väljakaevamisi Vasknarva linnuses.

Ekskursioonil Vasknarva said Vasknarva linnuse varemete juures selgemaks pinnase alla mattunud linnuse müüride ja nurgatornide asukohad, erinevate ehitusdetailide otstarbed. Vasknarva külast, kirikust ja Narva jõest läbi aja rääkisid Alutaguse looduse ja kultuuriloo uurija Anne Nurgamaa ja Iisaku looduskeskuse keskkonnahariduse spetsialist Anne-Ly Feršel. Kuremäe kloostri Vasknarva eraklas võeti meid vastu soojade sõnade ning saiakestega. Kloostri erakla vanem tutvustas meile prohvet Eeliale pühendatud kiriku ajalugu ning tänapäeva.

Reedene päev on pühendatud vadja kultuurile. Maaülikooli emeriitdotsent ja keeleteadlane Enn Ernits räägib vadja haritlasest Dmitri Tsvetkovist ja vadja keelest, mis on üks eesti keelele lähedasemaid keeli.  Nagu kõlab üks Dmitri Tsvatkovi kogutud vadja keele näide “Kõikkaz vahvõp õnki-pagl tuõb opõizõõ ivusõss” (Kõige tugevam õngenöör tuleb hobusejõhvidest).

Ajaloolane ja soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes pajatab meie läänemeresoomlastest. Ajaloolane Vallo Reimaa, keskendub Alutaguse alade vanemale ajaloole. Päeva kaunistab vadja lugusid mängiv ansambel Maaväci. Päev lõpeb ringkäiguga Jõuga külasse, kus asub suurim vadja kääbaskalmistu Eestis.

Laupäeval tutvutakse õigeusutraditsioonidega Kuremäe kloostris õde Alipia ja muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai juhtimisel.

Alutaguse kultuuripärandi seminare korraldavad keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet koostöös Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku, MTÜ Fennougria ja Eesti looduskaitse seltsiga.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.