Jäljerida pildistas LK-team
Ilvese jälg
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Ilveste jooksuajani jääb umbes kuu ja tähtsündmuse aegu on vähenenud ettevaatusega loomi võimalik trehvamisi nii kuulda, kui näha. Siis on meil põhjust jälgede kõnekuselel rohkem tähelepanu pöörata.
Meie metsade ilveste arvukus on viimasel viiel aastal püsinud sarnasena ehk veidi üle neljasaja isendi hoolimata sellest, et ilvestele ei ole sama kaua jahti peetud.
Möödunud aastal loendati pesakondadega emasloomi veidi üle kuuekümne. Nagu me teame ei pruugi emasilvesed igal aastal poegida, et ilvesepopulatsioonil hästi läheks võiks meie metsades sirguda umbes sadakond ilveste pesakonda.
Populatsiooni kasvu pidurdavaid põhjuseid võib olla mitmeid. Ebapiisavalt toitunud emasloomad ei indle, raie metsaaladel ja maanteedele rajatud piirded tekitavad nendele kaslastele stressi ning põhjuseid võib olla veel teisigi.
Ilvese jäljerida
Lund on üle Eesti piisavalt ja meie jahipiirkondades toimub ulukite talvine jäljeradade loendus, mida ruutloenduseks kutsutakse.
Loendajatelt eeldab jäljeloendus head ulukijälgede tundmist – loendusrajal liikudes tuleb üles täheldada kõigi erinevate ulukiliikide jäljeread ja kanda tulemused loendusankeedile ehk ühe ööpäeva jooksul 1 km pikkusel loendusmarsruudil jäetud jäljeradade arv.
Kui võrrelda talvist jäljeradade loendust teiste loendusmeetoditega on sellel suured eelised sest on võimalus koguda teavet erinevate liikide kohta. Mitmete väikeulukite puhul on ruutloenduse tulemused küttimisandmete kõrval pea ainsaks teabeks, et nende liikide arvukusdünaamikat jälgida.
