Muinsuskaitseseaduse uue mälestise liigina registreeritakse ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku arheoloogiamälestistena ja üksikutel juhtudel ajaloomälestistena.
Eesti 105 kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas. Kaardistamise lõppjärgus on tööd viies kihelkonnas.
Kultuuriministeerium on hetkel riigi kaitse alla võtnud ehk kultuurimälestiseks tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika: 244 ohvrikivi, 146 ohvrikohta, sh hiiepaigad, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi.