Vaade Tärivere mäel asuvast tornist Iisakule

Rekord nr. 420         Eesti kõrgeim oos

Eesti kõrgeim (47 m jalamilt) on Tärivere (Iisaku) oos ligi 40 km pikkuses Kose – Illuka - Iisaku oosiahelikus.

Tärivere oosi lael oleva Majakamäe kõrgus on 94 meetrit üle merepinna, kui oosi jalam on samal ajal tasemel 47 meetrit. Jääajast sündinud oose on meil nii suuremaid, kui väiksemaid ja nad ei hiilga just suure kõrgusega. Kõrgeimaks nende hulgast ongi Tärivere oos. 

Alutaguse maastikud: LINK

Rekord nr. 421           Tektoonilised rikked

Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud maakoore plokkide liikumised. Kõige pikemateks ja sügavamateks rikkevöönditeks Maal võiks lugeda ookeani keskahelikega kaasnevaid riftivööndeid.  Neist kõige selgemalt välja kujunenud Atlandi riftivööndi pikkus on umbes 16 000 km.

Eesti pikim tektooniline rike (murrang) on Aseri rike (u 100 km). Aseri rike on umbeseetri 30 m laiune ja 20 meetrise vertikaalse amplituudiga rikketsoon paljandub Reeskalda klindiastangus ja algab Aseri vana paemurru lähistelt ning kulgeb sealt kuni pea Paideni välja. Rikke maksimaalne vertikaalne amplituud on kuni 40 meetrit ja rikketsooni laius paarsada meetrit. Rike pinnamoes ei avaldu ja tekkis umbes 400 miljonit aastat tagasi, kui toimus kaledoonia kurrutus. 

 

Neugrundi mudeldus turismiveebist

Eesti suurima vertikaalse amplituudiga rikkeks (kuni 80 m) võiks lugeda Neugrundi kraatrit ümbritsevat ringmurrangut, mille loodeosas on kristalse aluskorra kivimplokid teineteise suhtes kuni 80 m ulatuses nihkunud. Tektooniliste rikete ajalugu on peaaegu, et alati väga pikk ja ühtlasi ka rekordihõnguline. Neid on meil uuritud ja nad on piirkonniti teada.  

Rekord nr. 422         Kõrgeimad saarmäed                    

Eesti kõrgeim saarmägi (ligi 150 m) kristalses aluskorras on Assamalla saarmägi.

Lisaks Assamallale on sarnaseid mattunud saarmägesid Eestis veel Uljaste ümbruses (Uljaste kerge >130 m, Sonda kerge >70 m, Nüri kege >68 m, Satsu kerge >38 m).

Sarnaseid struktuure peeti varemalt tektoonilisteks kergeteks, kuid ilmselt on tegemist pigem erosiooniliste jäänukitega – monadnock’ide ehk saarmägedega. Monadnock on nime saanud USAs Uus-Inglismaal New Hampshire osariigis u 600 m üle ümbritseva ala kõrguvalt Monadnocki mäelt.

Assamalla ja Uljaste saarmäe tuumikus on kõvad erosioonikindlad kvartsiidid, mida ümbritsevad üsna pehmed ja kergesti murenemisele alluvad vilgugneisid.

Ediacara ajastul, kui pealetungiv meri Eesti kohal olnud kulutamisala üle ujutas, olid kulutusest tasandikule Uljaste ja Assamalla kohal jäänud viis kuni mõne ruutkilomeetri suurust ning kuni 150 meetri kõrgust kulumiskindlast kvartsiidist südamikuga küngast.

Eemalt vaatajale ei paista Assamalla suurel  lagendikul midagi erilist silma. Seal on siiski geoloogide hinnangul meie kõige kõrgeim saarmägi.