Harilik härjasilm Leucanthemum vulgare
Paraku jääb härjasilmade kasvukohti meil vähemaks. Kadumas on kesapõllud ja looduslikud karjamaad. Teepervedel kasvavad härjasilmad hästi sest seal on taimestik hõredam ja pinnas sageli liivakas, aga meil on usinad teede hooldajad kes jaanipäevaks teeveered ära niidavad ja nii kaovad keset parimat õitseaega sealt härjasilmad, kellukad, tõrvalilled, naistepuna… Nimetatud taimedel ei saa valmis ka seemned, mida levitada.
Härjasilmad õitsevad kütkestavalt kaunilt ja väga pikalt: alustavad õitsemisega juunis ning lõpetavad tavaliselt septembris, aga ahel võime kesapõllult veel oktoobris härjasilmade kimbu noppida.
Härjasilma õisik sarnaneb omal ajal arvuka valge karikakraga, kuid on viimasest pea kaks korda suurem. Nii oli valge karikakar täiesti meil tavaline põlluumbrohi, aga on nüüdseks looduses haruldaseks muutunud nii et paljud botaanikud pole teda kasvamas kohanud.
