Tekst: Laura Kiiroja
Kunstnik: Karoliina Kangur
Hiljuti avaldati Stockholmi ülikooli teadusuuring huntide ja koerte võimest inimestega lähedase sideme loomisel.
Rootsi teadlased sotsialiseerisid võrdsetel tingimustel 10 hallhunti ning 12 alaska malamuuti. Huntide sotsialiseerimisega alustati kriimsilmade kümnendal elupäeval, millest alates kasvatasid neid inimestest kasuvanemad - nii nagu ikka sute sotsialiseerimisel kombeks.
23 nädala vanuselt tehti huntide ja koertega nn “võõra situatsiooni” test, mida tavaliselt kasutatakse inimlapse ja ema vahelise sideme hindamiseks. Testis uuritakse, kuidas võõra inimese või keskkonnaga kokkupuutel kogetud stress mõjutab uuritava käitumist oma lähedasega uuesti kokku saades. Tulemusi tõlgendatakse selle eelduse kohaselt, et mida rohkem on suhtlemist lähedasega, seda tugevam on nende vaheline side.
Huntide ja koerte puhul olid nende lähedasteks inimesed, kes neid titest saati lutipudeliga kasvatanud olid. Teada sooviti, kas mõlemad liigid on ühtviisi võimelised mõne konkreetse inimesega tugevat suhet looma. Niisiis viidi kutsikad tühja ruumi ning mõne minuti jooksul väljus lähedane inimene toast, jättes loomakese vahepeal üksi, vahel aga võõra seltsi.
Tulemused näitasid, et nii hundid kui nende kodustatud suguvennad tervitasid tuppa naasenud lähedast ühtviisi entusiastlikult, saades skooriks 4.6 punkti viiest. Kusjuures hundid olid tuppa sisenenud võõrast inimesest oluliselt rohkem häiritud kui koerad. Koerad tervitasid võõrast skooriga 4.2, hundid vaid 3.5. Hundid näitasid võõra inimese juuresolekul ka enam stressisignaale (mis on nende inimkartlikku loomust arvestades igati ootuspärane isegi sotsialiseeritud isendi puhul).
Märkimisväärne erinevus võõra ja lähedase tervitamisel näitas, et nii hundid kui koerad eristavad inimeste seas neid, keda nad teavad, nendest, keda ei tea. Hundid on suurepäraselt võimelised konkreetsete inimestega tugevaid sidemeid looma. See aga viitab, et tegemist pole omadusega, mis koertel arenes kodustamise käigus, vaid see võis olla juba koerte ja huntide ühisel eellasel olemas. Just inimesega suhte loomise alusel võisime me koerte kodustamisprotsessi algusaegadel oma neljajalgsete partnerite osas valikuid teha.
Eks need tulemused ole ka loogilised - hundid on kõrge sotsiaalsusega loomad, kes loovad oma karjaliikmetega väga tugevaid sidemeid. On üsna eeldatav, et inimesega koos kasvades suudavad nad tugevaid sõprussidemeid luua ka inimloomaga.
